Lõksupaunad

Ei ma suutnud otsustada, kumba läheb rohkem vaja: poiste või tüdrukute oma. Nii tegin mõlemad.

Idee ajakirjast 'Suuri Käsityölehti'
Ja ma ikka veel ei tea, kumb mulle rohkem meeldib. Kumba võtta, kumba jätta

Moonakott ja vidinakott
Kui sattuda ühepäevasele bussiekskursioonile, nii et eelmisest taolisest reisist väga-väga palju aastaid möödas, võib alles tagantjärele taibata, et harjumuspärane suuremat sorti käekott selleks tarbeks hästi ei kõlba. Et palju praktilisem oleks olla kahe kotiga. Üks võiks olla mingi mõõdukas moonakott, mitte liiga suur, aga kuhu mahuks võileivad, õun, joogivaru, soe sall, vihmavari jms - see oleks siis põhiliselt bussis. Ja teine mingi tilluke õlakott tähtsama nodi kaasaskandmiseks.  

Koduste kottide ülevaatus näitas, et need kõik olid 'valed'. Nii hakkasingi iseenda  unistuste moonakotti disainima. Eelmise, triibulise koti mõõtudega võrreldes tahtsin nüüd veidi kitsamat ja kõrgemat, pealt lukuga suletavat. Taskuid tahtsin mitmeid: üht välimist lukuga, sisse kindlasti 'pudelitaskut'. Ja üht suuremat lahtist taskut, kuhu oleks hea ajakirju, brošüüre jms pista. 
Välimuselt pidi kott tulema tagasihoidlik (sisu on ju ikka tähtsam ), sest jääb teisele kotile taustaks. Ja mis saab selleks tarbeks olla sobivaim materjal kui beež kangatükk, mis kunagisest padjakatete õmblemisest alles jäänud.

Mõõdud: 33 x 31, sügavus: alt 9, ülalt 7cm

Minu 'disain' nägi küll ette väheke sügavamat kotti, aga õmblemise käigus kadusid mõned sentimeetrid kuhugile ära ...
Sangad näevad kulunud välja, sest need on võetud ühelt vanalt kotilt - kes siis raatsib koos kulunud kotiga ära visata selliseid sangade kinnitusdetaile - ikka taaskasutusse!

Õigupoolest on koti juures ainukesed uued, ostetud asjad diagonaalkant (seda ma ei viitsinud ise välja lõikama hakata) ja trimmerijõhv. Viimase õmblesin kandi sisse ehk teisisõnu: viimistlesin koti paspuaalkandiga.

Eelmise koti tegemisest sai selgeks, et sisemuse paremaks tutvustamiseks on targem teha ülesvõtteid  juba tööprotsessi ajal. Kaks taskut on nn lõõtstaskud: volditud küljed on läbi tepitud ja taskud alt ning voltide vahelt voodri külge õmmeldud, saavutamaks ülaserva mahulisust.  

Ka oma 'unistuste ajakirja-taskut' püüdsin teha nö ruumilist, aga see osutus disainiveaks, sest suur lotendav tasku segas kotis toimetamist (õnneks oli viga lihtne parandada hilisema nööbi ja nööpaugu lisamisega). Pudelitaskust pesitseb sedapuhku vihmavari - tagantjärele tarkusena vaatan, et võinuksin teisele küljele samasuguse hoidiku teha.  
Ja vaade valmiskoti sisemusse:

Olles selle kotiga õnnelikult mäele saanud, hakkasin vaikselt väikese üleõla-koti meisterdamisele mõtlema - asi see siis teha pole  Aga juhtus niimoodi, et kappe koristades ilmus välja üks unustusse vajunud ja nüüd vägagi sobiv õlarihmaga kotike, sestap õmblesingi lisaks hoopis lihtsa vidinate kotikese.
Kollektsiooni täiuslikkuse nimel sai lõpupildile seatud ka väike õlakott (see ei ole minu tehtud, selle tõi õde kunagi ammu sekkarist)

Selline kotipere siis sedapuhku.

PS Mõtlen nüüd, miks ometi tegin kandekoti nii heledast kangast, see na suvine variant. Tuleb vist tumedamast kangast ka midagi sarnast õmmelda.