leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
31 Oktoober 2006
Ümbernupujutt ehk suured mummud, väiksed mummud

Nagu eelmises postis kirjutatud: nupud väärivad sügavamat lahkamist.
Üks kuldaväärt artikkel ilmus kunagi Oivi Vare sulest ja algab see niimoodi:

Kõikidest kõrgpinnalistest mustritest on nupulised kahtlemata kõige reljeefsemad ja efektsemad. Mõnikord isegi nii pealetükkivalt kõrgele tungivad, et tahaks neid koepinnalt hakata ära korjama nagu rosinaid. Oma esiletungivusega aluskoe pinnalt tekitavad nupud valguse-varju mängu ning annavad kudumile elu ja liikuvuse.

Tema jaotab nupud kolme liiki: tõstetud nupud, korjatud nupud ja kootud nupud. Kõik need nupud tehakse muidugi kudumisvarrastega . Väga hästi on artiklis kirjeldatud nende nuppude eripärasusi ja jagatud soovitusi, millised nupud millisele koepinnale ja mismoodi paigutada. Seega: kui on soovi ise disainida midagi nupulist, kasulik lugemine (nii kasulik, et arvasin vajalikuks selle ümber lüüa. kui on huvilisi, saab ka välja laotatud). Jooniseid nuppude kudumiseks seal ei ole, aga õpetused on päris hästi lahti kirjutatud. Jooniste ja piltidega juhendeid leidub küllaga nt Tiina Meeri kudumisraamatutes.

  Korjasin kokku ka ühe väikese albumitäie pilte, nö parimad palad nupulistest esemetest. Leiab sealt nii pahem-kui parempidiseid, nii lamedaid kui reljeefseid, nii väikseid kui suuri, ka üks vilditud kott palmiku ja nuppudega (kui ma kunagi vilditud kotte tegema hakkan, siis just sellise tahaks järgi proovida) ning lõpuks veel paar lehte ammustest 'Käsitööalbumitest'. Ühe sealse kavandi alusel- mummud palmikute kõrvale paigutatult - kudus ema kunagi õele kampsiku, oli see punasest peenvillasest lõngast ja üks õe lemmikutest.
leili33 posted @ 14:51 - Link - kommentaarid (8)
30 Oktoober 2006
Retro: Nupps

Nupps suck - selline pealkiri oli ühes blogis, kus kirjeldati piinarikkaid tunde pääsusaba-räti nuppude kudumisel. Aga minu jaoks on igasugused nupukad olnud läbi aegade lemmikud. Vahepeal on need lemmikud vajunud unustuse hõlma, nüüd tundub, et on aeg moevoolus jälle pinnale ujuda. Pealegi: kes vana asja ei mäleta, elab tulevikuta.

Niisiis, järjekordne kapist leitud vana kampsun. Ise ka ei usu hästi, et millegi taolisega kunagi maha saanud: lisaks nuppude kudumisele tikkinud rokokoo-ja sõlmpisteid, mõnda kohta on ka kullakarva niiti lisatud, mis pildil hästi välja ei paista. Kuldniidi hankimiseks tuli osta üks laiem pael ja see siis üles harutada.

Ja mis ma näen, seda ma tõepoolest ei mäletanud: ka nööbid on ise tehtud. Oi aegu, oi kombeid
Algallikat täpselt ei mäleta, arvan, et see oli Verena ja aasta siis oli nii 90-viis, vist, hiljem võin täpsustada ka.
90s

Üks elu paradoksidest:
kõige sügavamad haavad on need, mis löödud lähedaste inimeste poolt või puudutanud just seda kohta, milles enda meelest oh-kui-tugev. On minulgi üks haavakene, mis minu tillukesele loomingusädemekesele hoobi andnud. Kudusin hallist lõngast lihtsat kampsunit ja kuna lõnga ei jätkunud, kombineerisin teist tooni halliga passeosale nupulise mustri. See on üks väheseid kampsuneid, mille kohta võin öelda 'minu disain'. Aga kahjuks sai hävitava hinnangu väga kallilt inimeselt: kole, nii kole. Ega ei ole nii kole midagi, päris hästi ajahambale vastu pidanud, vabalt võiks selle sügis-talvise VogueKnittingu hallide kampsunite sekka üles panna
See viimane on muidugi kunstiline liialdus, mingi enesekaitsevõte, selline aeg-ajalt hõõguvale haavale palsami määrimine. Kampsunist pilti ei ole, sest jäi maale. Ja kuigi mul tütrega kardinaalselt erinevad maitsed - nagu ikka ema-tütre maitsed - siis seda kampsunit ta kiidab ja kannab hea meelega. Aeg-ajalt. Maal. Mõnikord linnakodus ka.

Minu osaks on nüüdsest noppida vilju kunstiliselt andekamate ja haritumate disainerite loomingust. Oli plaan ka siia igasugu viimasel ajal silma jäänud nupuliste asjade pilte lisada, aga liiga pikaks veniks seekordne heietus. Kuigi, neist nupp'sidest võiks lausa raamatu kirjutada. Vooh! siis oleksingi see, kes on ühe raamatu kirjutanud.
Tegelikult võiks vist hoopis foorumis nuppe risti-põiki lahata, või kuidas
leili33 posted @ 12:31 - Link - kommentaarid (4)
20 Oktoober 2006
Palmikuid ja muud ilusat itaalia moodi

Piltide lähemalt vaatamiseks on vaja teada isetegija parooli ja kasutada nuppu, nimelt sissepääsunuppu, mis asub ekraanil, mitte klaviatuuril
ja nagu foorumis jutuks oli: head inimesed saavad ka tegemisjuhendeid lähemalt uurida.




Minu poolt tänusõnad eilsetele kirjasaatjatele. Te ei kirjutanud õhku, hoopis kurjus haihtus õhku. Hommikul vehkis küll üks väike tigedik rusikatega ukse taga, pobiseb praegugi seal eelmise posti juures, varvas ukse vahele kinni kiilunud. Nojah, eks see võib viha teha küll, kui jääd lahingusse hiljaks
leili33 posted @ 12:12 - Link - kommentaarid (14)
12 Oktoober 2006
Matthew' sall

Tänan kõiki kommenteerijaid toredate sõnade eest eelmiste lihtsate sallide juures ja saades sellest soojast vastuvõtust innustust, purjetan aga samas tuules edasi!
Vastaks nüüd küsimustele ja kõigepealt sellele kõige üllatavamale
Quote:
oot-oot, kas sa mitte ühe raamatu autor pole?
Ei, ei ole

...keskelt, lahtised silmused?

Ma ei tea täpset terminit, mõtlesin niisugust kudumi alustamise viisi, millel hiljem saab vastupidises suunas kudumist jätkata, nii et ühenduskoht jääb märkamatuks. Selleks on mitmeid võimalusi: näiteks alustada mingi teise lõngaga, paari rea järel jätkata kudumist põhilõngaga ja hiljem harutada abilõngaga kootud osa ära - siis põhilõnga esimese rea silmused jäävadki 'lahtistena', kuhu varras sisse torgata ja teises suunas kuduma hakata.
Või teine moodus: heegeldada veidi jämedama, soovitavalt puuvillase abilõngaga lõdvem kett, veidi pikem kui põhikoe silmuste arv ja siis keti tagakülje aasakestest korjata põhilõngaga silmused vardale. Hiljem peale ühes suunas kudumise lõpetamist see ketike üles harutada ja samas lahtised silmused vardale korjata.

Kas seda raamatut on ka raamatukogus saada?

Tallinna kataloogides ei leidunud. Minul õnnestus sirvida ühe tuttava materjale. Selles raamatus ongi vaid kaks salli-rätitüüpi, nn meremehesallid ja teiseks lahatakse Fääri saarte rätikuid. Nendest viimastest ei ole ma veel suutnud läbi närida.

Huvi pärast guugeldasin veidi ja sain teada, et Matthew-sall on pühendatud ühe traagilise saatusega noormehe mälestusele ja salli juhendiga kaasneb selline jutt: Myrna Stahman designed two Seamen's scarves in memory of Matthew. Permission is granted to copy these patterns for non-commercial purposes and give them to your knitting friends.
Each time you use these patterns please take some action to foster the understanding of people who are different from yourself.
Please offer your help, your hope, and your heart to make the world a better place for all.
The Matthew Seamen's Scarf
medium_keerdsilmadega.jpg Ja kuna üks jutt ilma pildita ei ole mingi õige jutt, pistan siia detaili linasegusest lõngast kootud suved˛emprist. Need augulise osa all diagonaalselt jooksvad silmad on parempidised keerdsilmused ja annavad vanale tuntud pitsimustrile veidike teistsuguse väljanägemise.

leili33 posted @ 13:23 - Link - kommentaarid (12)
10 Oktoober 2006
Salliklassika

Kas olete kunagi imetlenud, kui kaunilt drapeeritult langevad sallid endisaegsete filmitähtede õlgadelt! Isegi Ronald Reagan on mälusoppi jäänud avatud hõlmadega mantlis, valge sall elegantselt kaeluses. Mismoodi nad neid salle küll voltidesse seavad?
Nädalake tagasi oli võimalus heita pilk Myrna Stahmani suurepärasesse salliraamatusse ja ennäe, vähemalt kootud sallide osas sain saladuse jälile. On olemas üks toreda nimetusega salliliik: Seamen's Scarf. Asi väga lihtne: kaela ümbrus kootakse soonikus, ülejäänud sall mingis meeldivas, aga mitte soonikulaadselt kokkutõmbuvas koes. Tulemuseks sall, mis kaelaosas mõnusalt liibuv, samas salliotsad parajalt laiad, et mantli all kenasti vaheliti saaks sättida. Kui aga vaja lahtiste hõlmadega jalutada, ütleme näiteks ostukeskuses, ei pea salli kaelast ära kiskuma, sest sall lebab kenasti drapeeritult õlgadel. Nagu endisaegsel filmitähel

Ja kuidas mulle meeldib uurida selliseid vanu raamatuid, kus iga pisimgi detail on hoolikalt paigas. Nagu näiteks:
- kudumist alustatakse keskelt, silmused luuakse lahtistena. Kõik selle nimel, et salli mõlemas otsas jääks muster ühte pidi voogama
- kui üks osa kootud, võetakse lahtised silmused vardale ja kootakse sooniku osa. Sooniku pikkuse leidmiseks tuleb koguni protsentarvutust osata. Et siis soonikut 70% kaela ümbermõõdust
- minu poolt valitud Matthew-nimelise salli juhendis soovitati lihtsa mustriosa parempidine osa kududa keerdsilmustena. Siin tuleb pattu tunnistada: ei teinud ma niimoodi. Üsna tüütu on jämedate varrastega kududa pahempidist keerdsilmust. Ja kui kududa ainult parempidiseid silmuseid keerdsilmustena, on tulemus ebamäärane - see tarkusetera on nopitud Tiina Meeri raamatutest. Parem siis kõik silmad ühtemoodi tavalistena.

Siin ta siis on: võrreldes moekate, efektsete volangi- ja muude uhkete kaelussallidega selline tavaline, lihtne, vanamoodne ja pealegi valge. Nagu valge vares teiste seas
medium_valgesall1.jpgmedium_valgesall2.jpg
medium_valgesall3.jpgmedium_sallmantliga.jpg

Lõngaks vana armas Rübezahl, natuke ka ebaõnnestunud vesti äärest harutatud lõnga. Must sall oleks vast tänapäevasem olnud, aga siis poleks ju pildi peal eriti midagi näha ega näidata!
Mantli kohta ka veidike juttu : nii umbes 30-aasta tagune Tallinna Moemaja toodang ja vähemalt eelmisel kevadel-sügisel oli ka kasutusel, muidugi mitte enam minu seljas.

Ja kui ise olen selline kiiksuga-klassikasõber, lubades mõnikord väikseid romantilisi kõrvalekaldeid, siis tütar on lauskonservatiiv: ei mingeid volangsalle ega clapotiseid, isegi mu tagasihoidlik katsetus diagonaal-triipudega sai range pearaputuse osaliseks: triip olgu lihtne ja soonik kõige tavalisem. Ainuke uuema aja detail salli juures on lõng, nimelt paabulinnu-toonides Katia Mexico. Ega muidu ei tulekski nii tavalise salliga siia vehkima, aga ehk sobib kellelgi ideeks, kui vaja kibekähku üks triibusall valmis saada. Vaat sellised triibud jäid: nr7 vardad, 36silmust, 2/2 soonik. 150grammist tuleb umbes 1,5 meetrine. Pilt on tehtud enne kolmanda toki lisamist, sest oli vaja kiiresti tabada pildistamiseks sobivat hetke oktoobrikuu sombuses päevas
medium_triibusall4.jpgmedium_triibsik1.jpg
Parempoolne diagonaaltriipudega ripskoeline proovijupats kaalub 50g ja leiab koha minu enda hallikasrohelise mantli kaeluses.
leili33 posted @ 21:19 - Link - kommentaarid (22)
06 Oktoober 2006
Valge vesti ahvatlused


Seda Gedifra vesti nähes tekkis mul ohoo!-tunne. Mõnus ju: ilusad palmikud, struktuurne koekiri, moekalt sügav kaeluseava. Kutsuvalt mõjus ka see üks väike tasku, mis vahel ikka vajalik; kaks taskut tundus selle idee kõrval lausa igav. Kodus sattus olema paraja paksusega valkjat ja sedapuhku just sobivalt mitte-villast Rübezahl- lõnga. Allääre sooniku sees olevad palmikud vilgutasid küll veidi ohutuld, aga ma ei hoolinud sellest, otsustasin ikkagi järgi ahvida.
medium_valgvest1.jpg



Vest sai ruttu valmis ka, aga see kõik oli kevad-talvel, kui mul veel ei olnud blogi ega midagi. Sellest ajast on üks udune pilt tõenduseks jäänud.

failure
Need ahvatlused olid täiega eksitavad. Kõigepealt läks ülesharutamisele ja uuestikudumisele kogu alumine serv, sest palmikud jäid ikkagi jamad. Topeltvea tegin veel sellega, et meenus kusagilt loetud ja kõrva taha pandud õpetusiva: kohevama palmiku saamiseks koovad kogenud kudujad palmikuosa ülejäänud koest lõdvemalt. Vaat siin allääres ei oleks küll see pidanud meelde tulema, koledad jäid need alustused. Ega's hullu ei olnud midagi, ennegi on ääri harutatud ja nii kudusingi ülalt allapoole lihtsalt üleni sooniku.
Siis hakkasid häirima õlad, mis Dünastia ja Dallase-aegseid hiigel-õlgu meenutasid. Seega läksid järgmise sammuna ülestõmbamisele käeauguäärsed soonikservad. Ikka tundusid õlad kummaliselt laiad, järgnes servade allakeeramine kuni palmikuni.
Seejärel suundus kriitiline pilk kõhule: no milleks on sellise koha peale vaja asetada kaks paksu kihti kohakuti.
Siis saabus lõplik selginemine: mitte midagi ei ole teha paksu vestiga, mitte kordagi ei ole seda selga pannud. Piltigi ei saa enam teha, sest ühe teise asja juures jäi lõnga puudu ja nii on all-ääred järjekordselt üles harutatud...
leili33 posted @ 15:50 - Link - kommentaarid (4)