leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
19 Mai 2011
Tegin tote'i ehk käekoti õmblemise peaproov

Otsustasin endalegi koti õmmelda. Et päris käekotti tegemiseks mul veel julgust ega kogemusi ei jagu, uurisin lihtsa kandekohti,tote' õpetust, eriti seda tõmblukuga tasku õmblemise kohta. Ammuilma ostetud robustne triibuline linasegune ja koemustriline bee˛ kangas tundusid hästi sobivat, voodriks võtsin emale õmmeldud poekotist ülejäänud kerge kilekanga. Et ma seekord tahtsin kotti, mil oleks veidi rühti - no sellist kotti,  mis tühjana püsti seisaks -, lisasin täitematerjaliks pealise ja voodri vahele õhukest laminaadi alusvaipa (oli kusagilt vene foorumist meelde jäänud, et kangesti kiideti, kuid mina ütlen etteruttavalt siin ära: mulle siiski eriti ei meeldinud).  Eraldi küljetükid ja ülaserva kantimise jätsin ära. Sellisel kujul sai kott minu kohta uskumatult ruttu, ühe päevaga valmis.

triibu1.jpg 


Mõõdud: 28x36x9cm
Tavapärastele sisetaskutele (üks suurem lahtine, teine tõmblukuga ja kolmas mobiilitasku) lisasin veel neljanda, nimelt pudelihoidja - selle viimase üle olen ma eriti uhke, sest nii mõnus on joogipudelit koti sisse püstiselt seisma pista  

Kuigi kott meenutas pigem rannakotti ja rannas ma kahjuks enam ei käi, sai see oma lihtsuses mulle kohe meelepäraseks. Esialgu olin mõelnud seda kasutada vaid naabermajja toidupoodi lippamiseks, aga peale esimest kasutuskorda hakkas teine nii meeldima, et tekkis tahtmine see suviseks käekoti asemikuks võtta.

Järgmisel päeval tegingi südame kõvaks ja harutasin oma uuel kotil voodri välja, sest õige kott peab ju kinni käima. Et naaberpoes parajat lukku ei leidunud, harutasin tõmbluku ühelt äraviskamis-järjekorras ootavalt vanalt kotilt (ei olnudki nii jube töö kui ma ette kujutasin, lisaks sain tulevaste kottide tarbeks metallpandlaid ja nüüd võin selle kulunud koti lõpuks ometi rahuliku südamega  prügikasti viia). Ausalt öeldes õmblesin ma elus esimest korda kotile lukku ja õpetuse leidsin suurepäraselt vene saidilt DubIirin. Juhtus aga nii, et igaks juhuks suurte varudega lõigatud kantide ja hoolika, igas neljast küljest kinniõmblemise tulemusel tekkis mingi inetute proportsioonidega kastikujuline monstrum. Üsna õnnetult läksin õhtul magama, sest mul ei olnud enam kena kotti

Ülejärgmisel päeval harutasin eelmise päevatöö üles, tegin lukukandid kitsamaks, otstest jätsin servad üldse õmblemata ja voodri sai kenasti ülaserva laia tepinguga kinnitatud. Nüüd jäin üsna rahule, kuigi lukk on sutsu lühike ja lainetab, aga ütleme nii et lainetus on sellele juba eelmisest elust, eelmise-koti-ajastust sisse kodeeritud. 

triibu2.jpg


Häirima jäi veel see, et ülaserv lonti vajuma kippus. Siis avastasin: ennäe, juhuslikult olen ülaserva tunnelid tekitanud, sinna ju hea vardaid sisse toppida. Kaks kärbest ühe hoobiga: nii saab hästi vardaid transportida ja koti servad püsivad ka palju sirgemad. Loodan muidugi, et kui talve poole kudumistuju tagasi tuleb ja number 4 vardaid taga otsin, ei meenu mulle liiga hilja, et neid pole mõtet tavalisest kohast, teiste varraste hulgast otsida.
triibu4.jpg
Tähistamaks poekoti staatusest pea-aegu-käekotiks tõusmist sai kott roseti rinda.

 Nüüd on kotiõmblemise põhinipid selged; tean, mida teistmoodi teha ja milliseid vigu vältida. Oleks aeg veidi uhkema käekoti tegemine käsile võtta, aga ei ole veel seda õiget ideed. 

leili33 posted @ 12:38 - Link - kommentaarid (13)
17 Mai 2011

Ruudud, tähnid ja täpid


tapiloige1.jpg


Olin vist liiga kergeusklik, kui lootsin sellise veidra kujuga lõikest miskit head nahka saada, seejuures õmmeldes pluusi valmis salaja, ilma ühegi proovita. Et sünnipäeva üllatuseks või nii...

Kui sünnipäeval pluus lõpuks selga sai proovitud, siis esipool veel kuidagi sobis, külgedel ja seljal paiknevaid lainetusi aga ei hakka parem kommenteerima ega lähemalt demonstreerima.

Krooked taljel ja püstkrael on tekitatud kumminiidiga õmmeldes. Ma ei olnudki varem seda nippi kasutanud: kumminiit tuli kerida kergelt venitades süstikupoolile, üleval tavaline õmblusniit ja pistepikkus sättida pikemaks. Päris hästi jäid, nii et võib lähedalt näidata.

tapi2.jpg


tapi6.jpg


 tapi1.jpg


Lõige ajakirjast "La mia Boutique" 2/2010, «ШиК: шитье и крой» 1/2011 

Sünnipäevalaps oli mu eelnevaid transformer-poekotte nähes vihjanud, et temagi sooviks  personaalset poekotti, lähenevale suvele kohaselt midagi heledamat. Koti valmimise järel olin esialgu pettunud, ei tulnud nagu nii kena kui lootsin. Aga nüüd, paar-kolm nädalat hiljem kui seda tal kasutuses näen, tõden rõõmsalt: täitsa tore kott ju.

siniruudu1.jpg


Õige pea järgnes ema sünnipäev ja temalgi sama soov, poekoti soov.

tiigri1.jpg


Et ma kitsa kandi õmblemisega hästi hakkama ei saa, kasutasin laiemat kandipaela, aga jälle häda: kaarekohtadel jäi kanti üle, sellest need liigsed voldikesed ühel küljel. Taskulapi paigutasin sedapuhku ülaserva, nii on sel nüüd lausa kolm funktsiooni: kord koti ümbrisena, kord taskuna, kord ülaservade kinnitusklapina (selleks lisasin koti teisele küljele veel ühe nööbi). 


leopard4.jpgleopard3.jpg


leili33 posted @ 13:53 - Link - kommentaarid (3)