Jätku leivale!

Sättisin mina end mõnusalt hommikukohvi nautima ja vaat kes veel minuga samal ajal rõdupiirdel hommikueinet võttis. Lähemal vaatlemisel paistis käbikuningas nosivat midagi minu lemmiku, saaremaise külaleiva sarnast.



Nüüd on mind märgatud!



Kiiresti-kiiresti korrus kõrgemale või muidu võetakse äkki leivapaluke käest ära!



Segamatuks maiustamiseks on kahtlemata parim koht paneelelamu seinal, lisanüansi naudingule annab pea-alaspidi rippumine



Eh sõbrake-oravake! Küllap see olid sina, kes mu lillekasti mullu segamini puistas, et sinna talvevarudeks pähkleid peita. Ja nüüd on siis lood sedaviisi, et käid meil kööki revideerimas. Ega ma ei olekski kahtlustanud, et just minu pätsist pätsatud leivakannikat järad, aga pühapäeva pärastlõunal mõnusalt heegeldades kuulsin köögist kahtlast krabinat ja kohale tormates nägin, kuidas sa uhke koheva saba välkudes ennast kitsukese, nii umbes 5cm-se aknapilu vahelt õue tagasi pressisid.
Ööseks küll ei julge enam akent praokile jätta, kes teab kui paljude sõprade-sugulastega plaanitsed sa tulevikus meie kööki pidusöömingule tulla Võib-olla olen ma liiga mõjutet Ratatoiuelle-multika mõnedest stseenidest, siiski oled veidi šokeeritud teadmisest, et metsloomad kööki võivad tungida, kusjuures me ei ela mitte maal ega mitte 1.korrusel.

Käsitööjuttu kah!



Ei, ma ei teinud uut tuunikat, lihtsalt fotokas otsustas sinakasrohelise millegipärast lillakas-hallikaks väänata. Heegeldasin motiiviribad kaeluse ümber, tütar jäi tulemusega rahule. Nüüd kaalun veel, kas teha pikemaks - siis võiks seda ausalt tuunikaks nimetada, praegu on tegemist pigem pluusikese-vestikesega.

Kaelus lähemalt ka, siin õnnestus lõpuks tõepärane värvitoon pildile püüda:



Minu suureks rõõmuks ei tulnudki motiivid kõigepealt ükshaaval valmis heegeldada (mida ma väga pelgasin, sest sellega kaasneks ju tohutus koguses lõngaotste peitmist). Juhendis soovitati õiekeste südamikud ümber valmisrõngaste heegeldada, aga et minul polnud parasjagu mingit soovi poodi minna, heegeldasin ise "rõngatoorikud", mistõttu ei näe õied just kõige korrapärasemad välja ja veidike lõngaotste peitmist tuli ikka teha. Edasi heegeldasin ribu-radamisi õiekeste alumised pooled üksteise külge ja seejärel tagasi heegeldades õiekeste ülemised pooled.
Pean tunnistama: mulle niiväga meeldis seda pluusikest heegeldada, et teen vist veel ühe sarnase ja siis hangin poest ka valmis plastikrõngaid, mistap kahaneks lõngaotste peitmise ebameeldiv töö lausa olematuks

Heegelvest ja tuunika

Juba möödunud kevadest saati unistasin turvavestist - selles mõttes "turva", et oleks midagi turvalist peale tõmmata, juhul kui tekib ületamatu soov kanda kitsaid või lausa liibuvaid rõivaid - , kuid see tundus liiga mahukas töö ette võtta. Kui nägin, millised suured ja uhked tekid isetegijate näppude all valmisid - ja seejuures veel motiividest heegeldet -, tundus lausa häbiväärne ühe vestiga mitte hakkama saada.
Lootsin taolise vesti abil maskeeruda herilasepihaga kodanike sarnaseks, milline unistus osutus aga võimatuks: ükskõik kui mitu korda ma ikka ja jälle silmuste arvu suurendasin, liibus kogu kaadervärk just nendele kohtadele, mida eriti rõhutada ei sooviks. Palju-palju kordi pidin harutama ja ümber tegema kuni tüdinesin.


Lõng: Nika
Heegelnõel 1.75, servakantidele 1,5
Algidee soome ajakirjast Moda 4/2007. Minu poolt on lisatud tihedam sammasteriba kahe mustri vahele ja küljekahandused ümber arvutatud, sest hirmus-kole vara alustati juhendis kahandusi, mistõttu jäid küljed väga inetult turritama - jälle harutamist... Ka kaelusekaare algust sättisin veidike laugjamaks. Üks harutatud variant oli tunduvalt sügavama ja efektsema kaarega, aga et kogu vest igatepidi kitsaks osutus, ei tahtnud enam nii libedale jääle minna. Lõputust harutamisest tüdinedes jätsin ta selliseks... soliidseks, et mitte öelda igavaks

Ja just siis kui olin lõpetanud eelnevad ponnistused, leidsin jaapanlaste tuunika-vestijuhendi, mis lausa kutsus heegeldama. Et kodus leidus rohekassinist, prantsuse topist üle jäänud Nika-lõnga, lasin aga heegelnõelal välkuda. Pilt on kahjuks poolikust (ja viimistlemata, sorry!) tööst, sest tahtsin jäädvustada seisu enne kaelusekandi tegemist. Mul oli nimelt väike kartus, et motiiviridade lisamine võib moekalt avara kaeluse ära rikkuda.



Nüüdseks on kaeluseosa lisatud ja mulle tundub, et ilma oli iikkagi parem, aga kuna mu fotokas läks Šotimaale reisima, ei ole hetkel võimalik võrdlusmaterjali lisada.