leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
13 Juuli 2007
Faktid ja meenutused (mis kunagi oli ja kuidas asjad nüüd on)

* olin nooruses tõeline raamatukoi , praegu loen põhiliselt kokaraamatuid (kui ma nüüd midagi muud kätte võtan, siis pigem ikka ja jälle Forsyte'ide saaga kui mõne tänapäevase romaani)
* pioneeri-eas olin kooli rahvatantsurühma klaverisaatja (kusjuures rühma juhendas matemaatikaõpetaja, kes andis nii hea teadmistepõhja, et keskkool möödus matemaatika eriklassis); mõnda aega pidin isa soovil ka akordionimängu õppima, õel ja onutütardel oli veidi raskem: nemad pidi viiulit kääksutama
* olles küll põline pealinlane, olen ka Põlvamaal lina kitkunud (sest nii I kui II kursuse tudengitena veetsime sügissemestri esimese kuu õppimise asemel sovhoosnikuid põllutöödes abistades. et šefid või niii ) ei tea, kas tänapäeval on sealkandis veel linapõlde näha?
* juhilube mul ei ole ega tule ( aga olen juhtinud sellist autot nagu Volga (seda nii umbes 5-10 km mööda maanteed, õppe-eesmärgil ja selle aja sees juhtus vastu sõitma miilitsast klassivend, kes õnneks kinni ei pidanud, vaid hiljem uuris, et kas see olin tõesti mina )
* mul on üsna hea nägudemälu, aga väga kehv orienteerimistaju (mis ei takista vastutulijatel alatasa minult teed küsimast)
* ma ei ole eriti hajameelne (aga asi paraneb, st hajameelsus süveneb)
* ma ei armasta sporti, eriti ebameeldivad on spordiülekanded (küll aga noore ja rohelisena tegelesin võimlemise ja võrkpalliga, ikka vabatahtlikult, omal soovil ja valikul)
* olen krooniline hilineja ja asjade viimasele hetkele lükkaja, sestap vihkan tähtaegu (kuid tavaliselt tulebki parim idee viimasel hetkel ja päästab mind suuremast häbist)
* mulle ei meeldi reisida. siiski-siiski, mu pikim reis on olnud laevaga mööda Volgat Astrahanini välja, mu kõrgeim saavutus on mägimatk Kaukasuse mägedes, ikka seljakotiga ja telgis elades. Mulle meeldib kolleegi pajatus, keda tema vastupuiklemisest hoolimata reisule kaasa tariti ja kellest mingis-ilmakuulsas-kaunispaigas nõuti kinnitust eks-ole-siin-ilus (mille nad ka said), kusjuures kolleeg seda öeldes mõelnud: aga mu oma koduõues on mitu korda ilusam veel! Mati Unt ütles ka kunagi just mulle sobiva mõtte (kahjuks ei mäleta täpset tsitaati, aga mõte oli taoline: kodus diivanil lesides ja oma fantaasias nt Veneetsias Markuse platsil viibides saab ta palju meeldivama elamuse kui kohapeal käies)
* oh mul oli ka päevitamise-kiiks, mina olin just selline inimene, kel meeldis mererannas lesides lainete kohinat kuulata või wollet mängida, nüüd otsin ma varjulist kohta
* shokoholismi-tõbe põdesin ma väga pikalt ja tõsiselt kuni ühe süütu analüüsi järel mainis arst: suhkur tuleb menüüst välja jätta! Oh issand, isegi mitte kohvi ega tee sisse ei tohi panna, kuidas ma suudan. Siiamaani olen üllatunud kui kerge see oli, magusaisu kadus päevapealt, täitsa ise-enesest Jäätisesõltlane olen küll endiselt, sest üks kena doktor kinnitas, et seda võib, aga kui nüüd korra proovisin ühte šokolaadikommi, ei suutnud ma poolt kommigi ära süüa (mina, kes ma vanasti võisin vaat et päevas kilo šokolaadi põske pista ja enne rahu ei saanud kui teadsin, et kodus kusagil enam ühtegi söömata kommi ei leidu)
* lõhnadest: vihkan autode tossu ja seda kui naabrid just siis toitu keedavad kui minaa tahan aknast tulevat värsket õhku hingata, olen häiritud närtsivate sirelite ja jasmiinide lõhnast; armastan piibelehtede, kibuvitsa ja pärnaõite lõhna, õues kuivanud puhta pesu lõhna, eriti talvisel ajal tuppa toodud jäätunud pesu oma (räägivad, et ma olevat lõhnade suhtes pirtsakas, no ma ei tea)

Et selline kiiksude ja faktide meenutamine on sundinud endasse vaatama pisut pikemalt kui tavaliselt, siis jõudsin järjekordselt järeldusele, et mu põhiolemuseks on mugavuse-armastus (hiljem lisatud: sama tähtsad on ka vabaduse ja sõltumatuse armastus). Kuna ma ei ole ei ahne ega ka mitte auahne, siis need eelpool mainitud ei ole mu elu eriti häirinud, olen suht rõõmus ja rahulik just sellisena nagu olen.
Ja kade ei ole ma kade kah. Ma arvan, et mu moto võiks olla: ela ise ja lase teistel elada.
Käsitöövallast ei saa ma veel paar nädalat pilte näidata, sest fotokas läks ilma minuta kaugele reisima (nii et olen hoiatanud: kui siia lähiaegadel midagi lisandub, siis vanu pilte või muiduheietusi, omaenese naba-uurimisega olen nüüd õnneks ühele poole saanud. vist. )

Tervitused Pisi-Pisile ja Rändlinnule, kes mind faktide-puistamise maaniasse kaasa haarasid!
leili33 posted @ 12:18 - Link - kommentaarid (6)
12 Juuli 2007
Kokkamise kiiksud ja muud harjumused

Eh lootsin minagi, et see karikas minust mööda läheb, aga võta näpust (või sedapuhku Silpsolpsust) Raskevõitu ülesanne, sest ei ole iseendast rääkimine-kirjutamine mulle sugugi meelepärane ja pigem 'füüsiku kui lüürikuna' ei tule mul sõnade rittaseadmine alati ludinal, pealegi ei ole lihtne leida mingi tavalise ja täiesti ebahuvitava isiku elu-olust midagi erilist. Et aga kinnas visati, midagi ma välja mõtlesin, on need siis kiiksud või mitte, jääb teiste otsustada

Kokkamisest
Olen kesine toiduvalmistaja, aga ostan pidevalt kokaraamatuid, neid on mul igatahes rohkem kui käsitöö-raamatuid. Riiulil on näiteks "The Best of British" (mis iseeneset juba näitab mu kokanduse taset, sest asjatundja-gurmaani riiulis ilutseksid prantsuse või itaalia kokaraamatud, aga mis teha kui Allectos oli soodusmüük, pildid raamatus nii isuäratavad ja BBC-Primes sattus parasjagu jooksma Delia Smithi "Back to Basic"). See siis ongi kõige suurem kiiks toiduvalmistamises, et kogun kokaraamatuid

Hädaga mõtlesin välja, et äkki sobib kiiksuks mu riisi-valmistus-viis, sest nagu mõnede tuttavate peal olen kogenud, ei prae mitte igaüks riisi enne keetmist. Ehk teisisõnu: kartulite koorimisele ja keetmisele eelistan ma praepannil riisi hautada. Ja kui leidub keegi, kes sõmerat riisilisandit veel teha ei oska, siis minul käib see niimoodi: hakitud sibul kuumutada törtsukeses õlis klaasjaks (kui leidub riisi-, kana- vms maitseainet, umbes pool teeluskatäit ka seda veidi kuumutada), siis kallata pannile tassitäis pikateralist riisi ja segada, nii et riisiterad õliseks saaksid (mis pidi aitama riisil sõmerana püsida), kallata peale kaks tassitäit kuuma vett, tervisliku toidu austajate õuduseks lisan ka kanapuljongikuubiku, selle asemel võib muidugi soolaga piirduda, lasta keema tõusta ja nüüd see lemmikkoht: üks kord korralikult läbi segada, kaas peale panna ja hästi väikesel tulel 15-20min podiseda lasta, ei tohi isegi mitte piiluda, mis kaane all toimub, sest riis armastab rahu Ongi kogu kunst, peale kaussi kallamist katta puhta rätikuga. Sobib imehästi samal ajal ahjus küpsevate marinaadis olnud kanafileedega ja tomati-hapukoore-sibula-tilli-salatiga.

Ja vbla on kiiks ka see: kuna meie peres on igaühel oma lemmikleib, siis sageli on laual vähemalt kolme sorti leiba korraga, minu favoriit on saaremaine Karja külaleib. Toidu osas ma ei ole pirtsakas, välja arvatud pekitükid, mida ma tõega jälestan. Ja minul peab köögis alati olema sibulaid.

Majapidamisest ei oska midagi kirjutada, loomulikult eelistan korda ja süsteemi, samas ei ole pedantne korranõudja ja sarnaselt paljude teistega sooviksin omada isetriikivat triikrauda. Tolmuimejaga on mul selline "suhe", et mind häirib see tolm, mida masin töötades minu meelest tekitab. Viimase tolmuimeja ostsingi lootuses sellest jamast pääseda ja kohe esimestel imemishetkedel (kui on sobilik niimoodi väljenduda) tundsin ma: sama lugu mis enne. Ma ei tea, mis peeneid tolmuimejaid teised kasutavad, aga vähemalt minu koduakende all on viimastel aegadel harva näha, et keegi vaipu väljas klopiks, ega ma isegi seda tee, eelistan siiski va paha tolmuimejat. Äkki peaks mingit veega toimivat tolmuimejat proovima?

Kuna kõige põhjapanevamaks on osutunud wc-paberi-rulli-küsimus: kuulun altjooksu eelistajate hulka, kuidagi vähem ruumi võtab, mugavam rebida, kusjuures ka pealtjooksu puhul ei lähe närvi - ikkagi omaenese närvirakud, mida katsun igati hoida kui taastumatut kallist vara

Ja minu meelest võiksid sulge teritada Freddy, Dragonfly, hetty, palumaiu, reeke, Ruta, siamese, Savitaks, sõps. Omaenese nahal kogetud raskusest kirjatüki kokkupanemisel tundku igaüks end selles osas vabana, st ei mingeid raame. Kes tahab, kirjutab ja sellest, millest tahab. Kui tahab...

PS et faktide-osa on palju lihtsam kokku panna kui kiiksulugu, siis järgnevad needki lähiajal
leili33 posted @ 09:53 - Link - kommentaarid (5)