leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
26 Jaanuar 2012
Kuidas teil taljemõõduga on?

Keda õmblemine ja õmblusajakirjad eriti ei huvita, palun lahkesti postituse lõppu vaadata - seal paar lustakat kontserdivideot.

Ma siin ikka veel muljetan Hollandi lainel, mulle nimelt toodi reisisuveniiriks üks Madalmaade õmblusajakiri. Kuna meil siin seda näha pole olnud, mõtlesin veidike kirjeldada. Üks stiilipilt ajakirjast:

knipmode1.jpg


Knipmode 2/2012 (klikkides saab seal natuke sirvida ka)
Knipmode on kallim kui Burda, aga odavam kui Ottobre või Suuri Käsityölehti (viimases ilmub muuseas sageli Knipmode lõikeid), aga selles ei ole käsitööd. Lehekülgi on 82, lõikelehti 4 tükki ja lõiked ei ole nii tohutult tihedalt ühtekokku pressitud kui Burdal. Suurusnumbrite vahemik on hiiglaslik - alates 34 kuni 56. Aga: lõiked on pikkusele 172cm! Teistes ajakirjades olen seni kohanud keskmist pikkust 168, olen ikka hädapärast alampiiri sisse ära mahtunud, nüüd tuleb kõvasti lõikeid lühendama hakata.

Võrdlesin huvi pärast ka erinevate ajakirjade, eri konstrueerimissüsteemides antud ümbermõõte. Näiteks keskmise suurusnumbri, rinnaümbermõõdu 92cm juures on sellised erinevused:

puusaümbermõõt kõigub 5cm ulatuses - 100cm Mülleri süsteemis, 99cm soomlaste Ottobres, rootslaste Ingelises, 98cm Burdas, DianaModes ja Knipmodes, 97cm ameeriklaste Simplicitys ja 96cm itaallaste LaMia Boutiques (meil kättesaadav venekeelses ajakirjas ŠiK)

vööümbermõõtud aga lausa 9cm piires - alates Mülleri 76cm ja lõpetades itaallaste 68cm-ga.

Järelikult: hollandlannad on pikimad ja itaallannadel on kõige peenem piht. Tegelikult ei olnud mul kavas mingit statistilist järeldust teha, mõnikord on lihtsalt hea ette teada, milliste lõikemuudatustega tuleb eri ajakirjade puhul arvestada.

Lõpetuseks ja niisama ilustuseks kaks videot a la 'kuidas hollandlased lõbutsevad'. Esimeses tõstavad Maastrichtis rahva tuju kaks sarmikat vanahärrat. Ma ütleks, et publik lausa ekstaasis. On's asi Rosamundes, õlles-veinis või nad lihtsalt ongi sellised, lustilised ja tantsuhimulised, ka vanas eas.



Ja sealsamas midagi tõsisema muusika poolelt Carla Maffioletti mitte just ülitõsises esituses.

leili33 posted @ 18:05 - Link - kommentaarid (2)
24 Jaanuar 2012
Tulbid ja Amsterdam

Aasta alguses selgus, et tütrel ei ole ühtegi kena mütsi pähe panna. Ei saa öelda, et ma vähe mütse olen kudunud, aga ajapikku on kõigil mingi viga välja ilmunud: kas on liiga paksud ja palavad või siis pitsilised vastupidi: liig hõredad ja tuult läbilaskvad. Võtsingi kätte ja kudusin talle uue mütsi, mis ei oleks liiga munapooliku-kujuline (kuhu juukseid ei saa sisse toppida), ei oleks liiga pikk ega liiga lai jne jne. Müts tuli ideaalne, vähemalt mulle tundus nii.

Pildistada aga ei jõudnud, sest müts läks koos omanikuga rändama. Mainisin veel, et ehk juhtub tee peal ette mõni huvitava taustaga koht, kus võiks mütsi jäädvustada. Ma muidugi ei aimanud, et leitakse niiiii huvitav taust ja vaatenurk, mis minu käsitöötaiese täiesti varjutab.
tulbid6.jpg
(kuna selle pildi abil on võimatu kedagi veenda, et tegemist on oh-kui-ilusa-ja-oh-kui-mõnusa-mütsiga, veeretan ma nüüd jutu hoopis taustale)

Niisiis: eelmisel laupäeval sattus helesinise mütsiga kodanik, kellel koju tagasilendu veel mitu tundi oodata jäänud, Amsterdamis ringi uitama. Ühele suurele väljakule jõudes oli märgata rahva kogunemist ja küllaltki suure hulga värvilisi lillekeste (üllatus-üllatus: tulpide) paikaseadmist. Selgus, et tegemist oli esimese rahvusliku tulpidepäevaga Nationale Tulpendag.
Kahjuks oli tal pildistamiseks võtta vaid telefon, aga mitte kuidagi ei saa jätta seda toredust jagamata. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis toimus selline päev seal esimest korda - nad ikka ja jälle oskavad tulpidega üllatada!


21. jaanuaril 2012 keset Dam'i väljakut oli 200 000 tulpi välja laotud. Pildistatud umbes pool tundi enne ürituse avamist.
tulbid3.jpg
Et ma tahtsin teada, mis seal siis peale tarade avamist toimus, otsisin ka ühe päevakohase video


PS Minu lapsepõlves oli 'Tulbid Amsterdamis' väga populaarne laul, aga kahjuks ei leidnud ma kusagilt eestikeelset lugu ega mäleta, kes meil algselt seda laulis. Keegi teab öelda?
leili33 posted @ 01:47 - Link - kommentaarid (6)
12 Jaanuar 2012

Proovilapp, poekott ja pelmeenisupp


Igaühel on ju asju, mida tahaks kindlasti järele proovida. Minul oli selleks kaua kestnud, kuid ikka edasilükatud sooviks: õppida kunagi teppima. Hiljaaegu võtsingi kätte, hankisin teppimistalla, dublirinist lugesin näpunäiteid algajatele ja proovisin sealse 1. õppetunni teppimist.

Pildil on minu kolmas katsetus: esimese lapi juures sain aru, kui tähtis on kangavalik ja õige niidivärv, teise tegemisel taipasin, et liiga õhuke vatiin nullib kogu efekti ja kolmanda teppimisel selgus, et nii sirged ja kui ka lainelised paralleelid jäävad minul hoolimata mitmetest katsetest ikka ja jälle ülikonarlikud - ei mingit arengut. Siis mu huvi rauges, esimesest õppetunnist kaugemale ei ole jõudnudki.


lapp3.jpg


Aga see minu esimene vasikas meeldis mulle ikkagi üsna hästi, kahju oli seda vaid katselapiks jätta. Kuni sähvatas: poekoti taskuks oleks vägagi sobiv! Otsisin üles õpetuse selle postituse lõpus.  Et ma ei raatsinud oma armast katsetust palju väiksemaks lõigata - äkki hakkavad niidid hargnema -, jäi tasku laiuseks 18cm, mis õhukesest nailonkangast kotile on pisut suurevõitu. Sangade sisse õmblesin seekord ka vatiini, kohe palju toekamad said teised.


sini_3.jpg


Sellise lihtsamat sorti käsitöise saavutuse lisandiks pajatan pelmeenisupist, sest igasuguste uhkete toidutegemiste kõrval on mõnikord mõnus ka lihtsamalt läbi ajada, või kuidas?
Kord, kui mul oli vaja kiiresti midagi lauale panna, meenus: just hiljuti nägin ilusat värvilist pilti pelmeeenisupist. Aga kus see oli ja mis seal täpselt oli? Mitu ajakirja, lehesaba ja reklaamilehte sai kiiruga läbi lapatud, ei leidnud kusagilt. Kuni poolkogemata komistasin Burda otsa -kus ma's võisin kohe selle peale tulla, et toiduretsepti olin õmblusajakirjas silmanud. Supitegemist alustasin küll umbusklikult : no mida head võib pelmeeni-keeduveest loota. Aga hea see tuli, isegi  paadunud pelmeenivaenlased kiitsid. Kes ei usu, nendele panen retsepti siia ka

1sibul, 1 küüslauguküüs, 500g külmutet aed-, juurvilju, 4spl õli, 2spl jahu, 375ml puljongit, 250g pelmeene, soola, pipart, hapukoort ja peterselli.


Kuumuta potipõhjas õli, kuumuta seles hakitud sibul ja  küüslauk kuni sibul muutub klaasjaks, puista peale jahu ja kuumuta segades läbi. Lisa juurviljad ja prae pidevalt segades kuniks neist enam vett ei aurustu. Lisa puljong, pipar (ja sool), lase keema tõusta ja keeda 7min väikesel tulel. Lisa pelmeenid ja keeda kuni need valmis. Serveerides lisa  hapukoor ja petersell.


Burda 11/11suoid.jpg


Täna tuli jälle pelmeenisupi isu, nii et parempoolsel pildil on minu tänane aurav 'käsitöö'. Pelmeenid küll ei ole kahjuks isetehtud, võib-olla kunagi jõuan ka selleni.

leili33 posted @ 20:39 - Link - kommentaarid (5)
09 Jaanuar 2012
Aasta esimese postituse puhul pildike tänasest jalutuskäigust koduümbruse parkmetsas.

tali7.jpg


Memme öösärk

Meie vanaema tahtis endale lihtsat, passega öösärki. Ma ei leidnud kusagilt sellise öösärgi lõiget, küll aga leidsin tuunika, mille kaarekujuline esilapp tundus mulle huvitava väljakutsena. Kaelaava tegin pisut väiksemaks ja pikkust lisasin niipalju kui riidest välja tuli.

memmeoo_3.jpg


Selg on tavalise sirge passega, aga sellele lisasin alla kaarekujuliselt pikkust juurde, sest 88. eluaastaks kipub selg juba kühmu vajuma. Tegelikult oleks pidanud seetõttu ka esiosa lühendama (nagu õpetustest olen lugenud), aga ehk on öösärgi puhul andestatav, et  esiserv ei ole selja allservaga päris ühel joonel. 

Flanellkanga vanaema jaoks tõi talle tütretütar - on ju lambukesed vanaema lemmikud.

passe2.jpg

leili33 posted @ 18:48 - Link - kommentaarid (5)