Mummuline ja multifunktsionaalne

Sooviti avaramat sorti pid˛aamat, mille pluus ei oleks liiga paljastav ja püksid oleks alt laienevad, mitte mingil juhul kukekad.

Vabandan uduse pildi pärast, aga kahjuks on see ainuke, millelt on näha, et pükse ei saa kuidagi lühikesteks nimetada. Lühendasin küll lõiget rohkem kui vaksajagu ja enne lõplikku õmblemist leotasin neid ka soojas vees - minimeerimaks esimesele pesule nii mõnigi kord järgnevat ehmatust "tohoh, mis lühikesed püksid pesumasinast välja tulevad". Va puuvillasel on ju kombeks pikkuses kokku tõmbuda ja samas laiuses venida. Need aga venisid mu meelest hoopis pikemaks - äkki ei olegi puuvill, mine sa neid tänapäeva kangaid tea? Veelgi lühemaks ei raatsinud ma enam lõigata,pealegi peavadki ühed õiged alt-laienevad hästi-hästi pikad olema. Ehk muretseb pid˛aamaomanik endale hoopis platvormil toakingad...

Et pid˛aama ülemises osas jäeti mulle suht vabad käed, otsustasin katsetada üht suvetopi lõiget, mis mulle ammu silma jäänud. Paljudes väljamaa õmblusblogides olen huvi ja imestusega jälginud, kuidas kõigepealt õmmeldakse odavamast kangast nn proovitöö, millel tehakse vajalikud lõikemuudatused ja alles siis jõuab järg "põhitoote" kätte. Meil vist selline praktika eriti levinud ei ole, ikka kohe põhikangasse käärid sisse ja alles proovide käigus sätitakse ese korrektselt istuma. Mullegi tundub nende selline teguviis kuidagi nagu topelttööna ja riide raiskamisena,sest tavaliselt nn proovitöö ei olegi mõeldud kandmiseks; ei teagi, mis nad sellega teevad - viskavad prügikasti?
Aga sellel suvetopi proovitööl oli selge eesmärk: saada pid˛aamapluusiks.



Lõige Burda 6/2008 

Ei ole ju liig lahtine? Kui õlad just väga külmakartlikud pole, sobib ju pid˛aamaks küll.

Kui ükskord varem tütrele selle topi pilti näitasin, vangutas ta pead, et ei taha sihukest. Ma siis kannatlikult ootasin kuni lõpuks ikkagi saabus võimalus selle õmblemiseks ja talle päris meeldis oma uus pid˛aama.



Ja mis on siin multifunktsionaalne? Egas' ma ei mõelnud midagi suurejoonelist nagu näiteks kasutada rannapromenaadil kostüümina. Mulle tundus funktsionaalsena, et 3/4-varrukatega pluusi võib palavuse korral muuta varrukateta topiks, pruugib vaid käed õlaaukudest välja pista (või milleks ma need siis valmis pusisin?) Aga tütart see variant eriti ei vaimustanud. Nii jäi ainukeseks lisaväärtuseks, et tibutantsus oleks siin lehvitamiseks tiivakesed nagu omast käisest võtta .

Õmblemisest alles jäänud väikseid tükke ära visata ei raatsinud, otsustasin hoopis proovida eksklusiivsete(!) sokkide õmblemist.

Ei ole me sellel tasemel, et poseeriks turiseisus nagu Tööpink oma võrratus sokkide pildistamise juhendis. Pildistasime jalad-seinal asendis, sest lihtsalt seistes kippusid sokid väga lonti vajuma. Siit moraal: kui on kiiresti sokke vaja, võib neid ise õmmelda küll, aga kangas sisaldagu rohkelt elastaani elik venigu keskmisest enam, tavalisest puuvillatrikotaa˛ist neid teha suurt mõtet ei ole.

Head ja ilusat uut aastat kõigile isetegijatele ja blogikülalistele!

Minu mini-aastaaruanne 2010

01.01.2010
Jäädvustame äsja valminud palmikumütsi (Kim Hargreaves Kat). 
Et kes teab, kui paljude aastate järel on jälle võimalik sellist lumerohkust näha...

Ja mis on muutunud 365 päeva jooksul?
Õige vastus on muidugi, et uus müts on valminud!

31.12.2010
Ja ka talviseks pildistamiseks sobivamad kindad kätte tekkinud.
Siinkohal paluks mitte uskuda oma silmi (pildil oleva kuupäeva osas), vaid ikka minu kirjutatut, et fotojäädvustus on 2010.aasta viimasest päevast. Kummutamaks igasuguseid kahtlusi: ei ole ju võimalik, et mul sai müts enne valmis kui muster Vogue Knittingus ilmus. Seega siis minu variant sellest mütsist .

Värve püüdsin sobitada jõuludeks kootud klappkinnastega. Põhilõngadeks helesinise meriino jäägid ja ikka seesama tico-tico sokilõng, lisaks must Florica ja peenikeste veinipunaste triipude jaoks leidus kerake sobivat mohääri. Lehevanikud on kindakudumisel  tico-ticost väljapraagitud tumerohelisest - nüüd tundus see just sobiva Ivy-toonina, mis mustrilehel kirjas. Vardad 2,5. Koetihedus: 28s x 38rida. Suures hirmus, et müts hiigelsuur tuleb (nagu nad ravelry-s kirjutavad), püüdsin hästi-hästi tihedalt kududa. Tulemus: läheb pähe küll, aga võinuks isegi suurem olla.
Sama mütsi hoopis teistsuguste värvilahendustega on kudunud Pitsikuduja ja Ilukuduja

Selline lühikokkuvõte 2010. aasta esimesest ja viimasest päevast piltides. Aasta jooksul kudusin veel ühtteist, siiski rohkem pühendusin õmblemisele - olen end selles vallas tublisti harinud ja oskusi lihvinud