leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
28 Detsember 2010
Bee˛id luiged bee˛il taustal

Mu õde mainis, et tal ei ole kunagi olnud klapiga labakuid ja talle meeldiks midagi pruunikas-bee˛ikat. Nii saingi jõulukingi idee ja lisaks hea võimaluse treenida "kahelt käelt kudumist" - no nii et mustrilõng jookseb vasakult, teine lõng aga paremalt käelt. See läheb mul üsna vaevaliselt ja kuigi öeldakse, et vana koer enam uusi trikke ei õpi, ma ikkagi püüan. 

Põhimotiivi valisin kauneimatelt Norra sõrmikutelt, mida juba ammu olin Lola69 ja rion-i töödes imetlenud. Ka allserva ja peopessa sättisin traditsioonilised Selbu mustrid.
ilu1.jpg
Vardad: 2 ja 2,5
Lõngad: tumedam - Novita Florica, ingverijuurebee˛ , heledam - Regia 4-fädig sokilõng, bee˛
Lõngatoonidega ma esialgu rahul ei olnud. Tahtsin kohvipruuni, aga selle asemel sain mingi hallikas-lillakas-pruunikas-bee˛i. Hele lõng omakorda tundus liiga roosakas ja kartsin, et muster ei jää piisavalt kontrastne. Kudumise käigus hakkasid lõngad päris hästi teineteisega kohanema - Florica selline lõdvema keeruga täisvillane ja kohevam, sokilõng omakorda sitkem ja tiheda keeruga. Ja bee˛ muster bee˛il taustal eristus päris kenasti. 
 
Aga mina ise ei kohanenud sugugi peopessa valitud rombilise mustriga. Kohe nii kehvad lood olid, et  peale ühest kindast poole ülesharutamist tundsin: ma ei soovigi sellega enam kohaneda. Tekkis hoopis soov pipiroosa jahimehe sokkidel nähtud kappava hirvega kohaneda.
ilu2.jpg Olles üsna kindel, et õde ei tee numbrit kui kindad peopesas erinevad, jätsin ühe klapipõhja rombiliseks, teisele tekitasin hirvekese. Kahjuks jäid vaesekesel jalad lühikesteks, sest kinnas sai liiga vara otsa. Ja ema tögas mind, et mis pruunid pabulad seal looma ümber lendavad. No mis teha, elu on selline, vahel tuleb ka pabulaid. Ega's Dropsi mustril küll nii ei olnud mõeldud, aga minul kukkus välja.... noh nii... nagu alati.

Et lõngad nii hästi kokku kõlasid, tahtsin proovida ka heledat mustrit tumedal põhjal. Käeseljale paigutasin Osinkast leitud mustri  ja Selbu kinnaste moodi külgedele jooksma eraldi mustriribakese.
luiged1.jpg
pöial.jpg
Vardad 2mm
Kui on viitsimist veidi pead või pilti keerata, peaks silm seletama kesksel kohal luigepaari, vähemalt mustrikirjelduses oli nii kirjas. Minul kukkusid välja pigem jõuluhaned, aga mis tost. Kämbla sisse kudusin sama "lemmik"- rombilise ja pöidla otsa sättisin extra motiivikese.

********
Kui õel ja õetütrel jõulusalmid loetud, sain sellised pildid :
pir4.jpg
pir3.jpgann1.jpgann3.jpg
Minul endal hea meel, et nüüd läheb parema käe lõnga-üle-varda-viskamine palju lobedamalt, täitsa nagu miss Marple'il kohe. Ja pikkade lõngajooksude põimimise sain käppa. Mõnus vaikne nokitsemine oli. Ükskord saan ehk endalegi kirikindad.

leili33 posted @ 11:30 - Link - kommentaarid (18)
08 Detsember 2010

Natuke Kihnu kinnast


sinilab.jpgEelmisel talvel kudusin tütrele palmikulise mütsi ja kindad. Sel talvel lootsin mullustel loorberitel puhata, kuni ükskord nägin ehmatusega, et tütar kannab pakaselisel päeval nahksõrmikuid.
Mina: Mida?? Ma ju kudusin sulle mullu ilusad labakud, miks sa neid kätte ei pane?
Tema: Need ei hoia ju üldse sooja, käed külmetavad


Noojah, jutt võib õige olla, sest lõngaks oli Forecast' i kudumisest ülejäänud va Rübezahl, ega see miski kindalõng muidugi pole. Õnneks leidsin sahtlist ühed villased sõrmikud, mis nüüd nende labakute sisse käivad ja näppe soojas hoida aitavad. 


Aga mul hakkas sees kripeldama: miks minu tütrel emme kootud kirikindaid ei ole?
Lõngakottides tuhnides jäi silma tico-tico sokilõng - piisavalt peenike ja boonusena "iseenesest tekkivad triibud". Ja oh rõõmu, üks eheda maavillase lõnga kera leidus ka. Kuna mul endal kipuvad vahel käpikutes sõrmed külmetama, mõtlesin topeltkinnastele. Veel meenus, et nii aastat neli-viis tagasi pani keegi leili33 foorumisse klapiga kinnaste soomekeelse õpetuse lingi. Vanu jälgi ajades jõudsin omaenda albumini, kuhu aga sisse ei pääsenud - nõuti parooli. Mida ma muidugi ei mäletanud. Ikka mitu tundi praadisin, kuni plahvatas: eh, isetegija


Kui üks kinnas valmis ja pea pool teisestki, hakkas tunduma, et muster mulle üldse ei meeldi. Sirvisin siis Kihnu Roosi kindamustreid ja need tundusid nii palju toredamad, et otsustasin omad üles harutada. Harutamisega pöidlani jõudes hakkas kahju: sellised uhked pöidlad, kiiluga ja puha, kuidas ma selliseid harutan.


 labsorm4.jpg


Nii valmisid käpikud, mille käeselja keskel muster muutub: alumine pool jäi Soome ajakirjast, ülemine on üks Kihnu vana küüsiline muster, mille kohta Roosi kirjutab, et selliseid enam ei koota. Aga mina kudusin:
labsorm3.jpg


labsorm7.jpg
labsorm6.JPG


Korra mõtlesin, et parema pöidla ots peaks ikka lahti käima - kuidas muidu moblaga toimetada? Õnneks pidasin enne harutamist veidi aru, misjärel selguski, et lisaks erinevatele käe - ja sõrmemõõtudele tuleb tänapäeval kinnaste kudumisel arvestada ka täiesti erinevate "helistamisnäppudega". Väljaarvatud väikene sõrm, seda küll ei keegi ei kasuta. Vist?


Hiljem hakkasin lähemalt uurima, mida kujutavad endast kuulsad Selbuvotter'id ja leidsin üllatusega, et olengi peaaegu sellised kudunud: neile on nimelt iseloomulik kiiluga pöial, mille pealpool käeseljaga sarnane ja seespool jätkub pihupoolne muster, lisaks veel kindakülgi pidi "marssivad sipelgad".
labsorm2.jpg


Sellised kokkuklopsitud nad tulidki - killuke Kihnut, sutsuke Selbuvotterit, natuke sõrmikut, kamaluga soojust. Näis, mida jõulukingi saaja ise neist arvab. Mulle hakkas kirikinnaste kudumine päris meeldima ja kavatsen ühed veel jõulukoti täitmiseks kududa.

Teise päeva täiendused ehk mõned kasulikud näpunäited

Lõng: valge maavillane + Novita sokilõng tico-tico (mille tumerohelist ja rohelist natuke välja jäetud, sest ei meeldinud need toonid mustri sees)
Vardad: 2,5mm, sõrmeotsad ja klapi alustussoonik peenematega
Nendel kinnastel on sõrmikuosa on viimasena lisatud. Seega: kõigepealt kootud labakuosa pöidla-avani ja siis veel 4 ringi . Nüüd pihupoolsed silmad  abilõngale ootama, põhilõngaga loo samapalju uusi juurde - et nagu üks hiiglasuur pöidlaava .
NB! Kuna klapi algus kippus sedasi tugevalt üles rulluma - isegi soonikuga alustades jäi ava liiga palju irvakile, leidsin katsetades, et kõige parem on kududa kahel peenemal vardal eraldi väike soonikuriba, luues 2-3 silmust vähem kui avale vaja.  Seejärel jätkata labaku kudumist nagu tavaliselt. Ribakese servad õmmelda hiljem külgedelt kinni.
Sõrmikuosaks võtta vardale abilõngale jäetud silmad ja luua vajalik arv silmi juurde. See lahtine serva õmmelda peale sõrmikuosa valmimist väikeste märkamatute pistetega käeselja külge. Et sõrmeotsad ei rulluks, võib kududa mõned ringid soonikut, aga minule meeldis niimoodi, et peenemate varrastega üks pahempidi ring, kusjuures 2-3 silma kahandatud, siis parempidi ring ja lõpetada nõnda, et 2s parempidi kokku, tõsta silmus tagasi vasakule vardale, koo jälle 2s parempidi kokku, tõsta tagasi vasakule jne - jääb veidi tugevam lõpetuserida kui tavaliselt.

leili33 posted @ 21:00 - Link - kommentaarid (19)