leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
27 Detsember 2006
Kui teised torgivad nõeltega villa



Sel tagasihoidlikul vaikelu-pildi harjutusel peitub veidike ka käsitööd. Suuremad klaasjad munad on küll poest ostetud, see-eest väiksemad on kunstlumega ise ületupsutatud polüsteroolipallikesed.
Pirakas käbi eestimaiste männikäbide seas on Portugalist, aga pisike pallike, mis peaks tunduma hõbedane nagu diskokuul, sellele on nööpnõeltega kinnitatud hõbedased litrid. Et kui teised isetegijad torgivad nõeltega villa Nööpnõelu kulus päris palju, nii et lõpuks oli raskusi üksteisele vahele pistmisega. Senimaani seisid nii litrid kui nööpnõelad aastaid niisama kasutult, sest nõelad olid liig väikeste peadega ja lühikesed, litritega lihtsalt ei olnud midagi peale hakata. Lõpuks said just puudustest voorused.

Mõned tunnid peale pildistamist uurisin üht fotoraamatut ja sain teada, et kõigepealt oleks pidanud eraldi harjutama struktuurste käbide pildilepüüdmist, omaette õppetunnina pildistama klaasjaid kuulikesi ning et hõbedaste esemete pildistamine nõuab hoopis erilist valgustust. Alles seejärel, edasijõudnuna, oleks võinud hakata erinevate materjalide koospildistamist harjutama. Mis tehtud, see tehtud - tänu jõulupüha sinitaevast langevale loomulikule valgustusele tuli päris rahuldav pilt, vähemalt algaja-fotograafia-huvilise meelest.
Seda tarka raamatut ma käest ei pannudki ja nii möödusid vabad päevad ilma käsitööta. Seevastu pildid hakkavad loodetavasti paranema ja oma digikalt leidsin mitmeid nuppe ja funktsioone, millest seni olin mööda vaadanud. Raamatus oli juttu ka kuvari kalibreerimisest (millele obukakk kunagi vihjas), ehk saabki nüüd vastav programm hangitud. Photoshop on muidugi ka üks mõnus mänguasi

Küll aga tuli enne jõule, viimase hetke kingituse valmimiseks appi... loomulikult päästja-saalomon. Alguses tundus, et rätik tuleb järsult laienev nürinurkne, aga kui valmis sai ja narmad külge kinnitet, venis hoopis teistpidi. Ka ei heegeldanud ma üldse suuri aasakesi, umbes 1,5cm ja heegelnõel oli nr4, sest lõng ei olnud väga peenike, lõngakulu umbes 130g. Alles hiljem on osa aasakesi suuremaks veninud ja paistavad ebaühtlase suurusega. Arvan, et on lõnga viga, enda meelest tegin päris korraliku ja servadesse teisele reale üleminekuks heegeldasin ühe sõlmeaasa asemel hoopis 3-silmalise keti, et ääred ei oleks liiga lõdvad.
Kingisaaja jäi õnneks rahule ja kannab rätikut juba kolmandat päeva

leili33 posted @ 12:21 - Link - kommentaarid (6)
20 Detsember 2006
Saalomoni peleriin

Ei ole mulle antud annet nagu mõnele kiviraidurile või puutöömeistrile, kel materjali silmitsedes on selge, mis selle sügavustes peitub. Mina pidin vaest lõnga mitu korda solgutama enne kui varjatud võimalused ilmnesid. Eks peamiseks põhjuseks, miks lõpuks vardad kõrvale panin ja heegelnõela asemele võtsin, olid kaasfoorumlaste vihjed: ise suur tüdruk, aga kardab mingit salomoni...

Et Mari Marikese eestvedamisel on kurikuulus sõlm foorumis üksipulgi lahti harutatud, jääb sabassörkijatele-viimastele tegijatele vähemalt eelis, et saab teiste vigadest õppida. Minulgi jäi 2-sõlmeline serv kiskuma, aga 3-sõlmeline jälle liiga luru. Lõpuks leidsin mulle sobiva viisi: peale viimast kinnissilma üks ahelsilm ja siis 2 sõlme.
Asusin usinalt salli heegeldama ja oleks vast hommikuks valmiski saanud, kuid mõtted rändasid omi radu. Minu sooviks oli pigem õlasoojendaja kui kaelakaunistus, aga kogemused sellised, et õlasall kipub turja lagedaks jätma(ei tahaks nagu rohkem seljanärvipõletikku kogeda). Ka on salli pikad otsad mõnikord tülinaks. Mitte, et ma just dirigendi tööd teeksin, aga ikkagi jäävad vahel ette. Kuis neist häirivatest teguritest pääseda?
Ja siis tuli MÖTE: ei tee sirget salli, vaid hoopis miski eelmise, nurjunud katsetuse-sarnase, õlgadele laotava, ülalt kitsama, alt laiema keebitaolise riideeseme. Peaasi, et selg ja õlad kaetud saaks.


Oops! Ei saa öelda, et neil piltidel selg ja õlad lausa kaetud oleksid





Kas siin on tegemist eriti karastatud Põhjala modelliga või hoopis põhjatu edevuse ohvriga, kes on sunnitud talvise ilmaga õhukeses riietuses poseerima, parem ei kommenteeri

***
Ah mismoodi on saavutatud, et ülemine äär jäi lühem, alumine pikem?
Algajal salomonitsejal oli ainuke võimetekohane lahendus järgmine: üks serv 2-sõlmeline, teine 3-sõlmeline; ühe-serva-poolsed silmused veidi lühemad, teises servas vähe pikemad. Otstesse kudusin jupi alt laienevat soonikut ja lõpetasin järguliselt 5 silma kaupa, et 'lipsu' otsad veidi viltused jääksid. Seose kaunistuseks on Rändlinnu-roosike. Võib-olla kunagi ilmub all-äärde ka rooside rivi. Elame, näeme.

medium_saloblogi.jpgmedium_selg1.jpg

Nüüd lõpuks on ka minul igioma salomon ja julgen seega arvata, et väärin isetegija austavat nimetust
leili33 posted @ 09:20 - Link - kommentaarid (21)
14 Detsember 2006
Valed valikud

Oli vaja jõulukingitust ja asjad jooksid kenasti kokku ka:
- olemas stardivalmis kuduja, kel vardad püsti käes ootamas
- poes sattus olema kingisaaja lemmikvärvi ehk hallikat mohäärlõnga, millel pealegi sooduspakkumine
- värskes kudumisajakirjas leidus huvitava krobelise pinnaga kampsun, kusjuures kudujale meenus, et aastaid tagasi kui kingisaaja alles laps oli, imetles ta emme kampsikut:
"See on nii mõnus mustriga nagu oleks küpsised sisse kootud! ". Üks tükike tollest kampsunist on alles hoitud just selle mälestuskillu tõttu.
Öötunde appi võttes valmis kampsun õigeks ajaks ja maabus suure kingituspakina jõulukuuse alla. Peale paki avamist kingisaaja tänas kenasti.
Need olid jõulud aastal 2003

Kampsun selline, aga...


failure фиаско

...vahepeal olnud on soojemaid-külmemaid aegu,
seda kampsunit pole rohkem selga aetud,
kui vaid poseerimaks pildil siin ja praegu.
põhjendused, miks kampsun pole kantav:
sellega on palav...
see teeb paksuks...
see pole hall, vaid lilla...

Sel novembrikuul läks lõpuks harutamisele. Väike hirm oli naha vahel küll, sest kuuldavasti mohäärist asju ei soovitata harutada, aga ei olnud hullu midagi. Peale märjaks kastmist ja kuivatamist oli lõng üsna kena väljanägemisega.

Veidike mõtlemist ja tegin otsuse: selle lõnga uus elu saab olema õlasallina.
Kuna kolleeg harrastab mikrotuulutust, mistõttu aken on pidevalt poolavatud ja mina kui aknale-lähedam-isik ülaltpoolt tulevates jahedates õhuvoogudes viibin, on mu viimaste kuude lemmik-aksessuaariks õlgadel pesitsev pääsusaba.
No aga veidike vaheldust tualettides ikka vaja ja õigel hetkel oli Rändlinnu blogis link Tie one on. Sealse keskmise helesinise järgi algaski mohäärlõnga uueks vormimine. Meeldis just hõre kude ja esiosa kitsam seos, aga seljale-õlgadele tahtsin veidi laiemat. Mõtlesin, et nats jämedamad vardad oleks siin abiks. Veidral kombel puudusid minu muidu mitmekülgses varraste valikus nr 5 ringvardad; oligi hea ettekääne lõngapoodi silgata ja lisaks muidugi üht teist sallilõnga osta.

Kudusin, mis ma kudusin, tulemuseks järjekordne ämber: nii palju pikem, et seosed jäävad kusagile kõhu peale. Või siis jääb rinna peale seose asemele üks igavene paks ja lai pussakas. Ei teinudki lõpuni, läheb harutamisele.

Saalomoni sõlme ka pole veel ära õppinud, sellega vist harjutamist ja karta on, et alul harutamist palju. Ja nagu kiuste näitab Põrgukiz rätikuid samast mohäärist, mis tema käe all nagu lennates valmivad Huvitav, mitu elu see õnnetu mohäärlõng minu käe all peab elama.

Eile lugesin vene foorumist, mis trikki seal mohääri jaoks kasutatakse: pestud, veidike kuivemaks pigistatud kampsun pannakse ööseks kilekotti ja sügavkülma (või pakase kätte sealmail, kus talv on ikka õige talv). Hommikul võetakse kotist välja ja peale kuivamist veidi saputamist - imeilus kohev jäävat.
leili33 posted @ 11:15 - Link - kommentaarid (8)
01 Detsember 2006
Kootud vahvelkrooked - see on imelihtne!

Kõigepealt lihtsa mähitud nupu tegemisõpetus: varras pista eest tahapoole
2. ja 3. silma vahelt ning tõmmata lõng aasana töö ette, venita veidi seda 'põikisilmust' ja koo läbi



Nüüd tõsta põikisilmuse sisse jäänud silmused kudumata vasakult vardalt paremale vardale ja juurdetekkinud silmus tõsta tagasi üle nende, veidikene võib jälle silmust venitada:



Minu "vahvelkroogetega" kampsikul on seesama nupuvõte tehtud üle 6 silmuse, kusjuures põhjamustriks on kõige tavalisem 2/2 soonik.
Teisisõnu: kootud 2parempidi, 2 pahempidi soonikut, mille igal 4.real moodustatud sarnane nupp üle kuue silma, nupu alla jäävad silmused *2 parempidi,2 pahempidi, 2 parempidi*. Igal 4. real need nupu- ehk 'krookimise 'kohad vahelduvad.
Kuna see kude tõmbab kokku, on enne 'krookimist' veidi silmi juurde loodud.
Ka tuleb harjutada nn põikisilmuse venitamist - kui liiga pingul, ei ole hea ja liiga lohvka ka mitte.
Et osa silmi on põiki üle teiste, jääb kude tavalisest veidi paksem, nii et lõnga valikul võiks seda arvestada
Leidsin veel knitty.com lehelt analoogse mudeli
See mudel sobib rohkem siis kui ei ole ... piitspeenike.
Ma arvan nii, sest minu kootud sinisel moodustavad kaunistusdetailid rohkem põikijooni, mis teadupärast laiendavad optiliselt figuuri.

Selline targutus siis seekord...
leili33 posted @ 11:58 - Link - kommentaarid (7)