Algaja modisti eksirännakud

Oli mul veidi roostevärvi puuvillaniiti, millest hakkasin mütsi heegeldama. Töö edenes kiiresti, sest Austermanni Pharao on väga mõnus, jookseb lobedalt, heegelnõel ka sobilik. Häda selles, et valitud juhendi järgi tuli mütsike tilluke, pealekauba liiga tihe. Soovisin hoopis niisugust, mis oleks pealaelt võimalikult kerge ja õhuline, siit mõte: parem ikkagi kududa. Et eelmise kübara (loe: rohelise öömütsikese) muster iseenesest väga meeldis ja seekord ka palju peenema lõngaga tegemist, puges hingesoppi aimdus: nüüd peaks paras tulema. Serva otsustasin heegeldada, lausa tihkelt heegeldada.
Aga tulemuseks jälle üks laiavõitu peakate.
Õnneks oli mannekeen hakkamas, tuli mänguga kaasa ja nii valmisid fotod stiilis "50-60-te daam". Nagu 'Siluetti' või "Nõukogude Naist" sirviks, või kuidas?

Kohe harutama ei kibelenud, kastsin lihtsalt vette ja jätsin ööseks vormile kuivama. Hommikuks oli laia mütsi asemel pikk müts
Esimesel pildil on mütsi täidiseks tume sall, teisel pildil algamas vaba langemine ja kolmandal langenud kübar oma loomulikus olekus. Niisugusel kübaral on üks hea omadus: võtab vähe ruumi, sest ei ole vaja mingeid karpe, lao muudkui üksteise otsa virna.
Lõpetuseks pilt, mis mulle väga meeldib, selline kogemata tabatud harras hetk.

Allkirjaks pakun:
"Oh taevas, tee nii, et rohkem ei tuleks selliseid pitskübaraid, kaua võib!"

Kübaraga ämbrisse

Esimene kootud kübar läks muidugi aia taha. Laual klaaskausile sätitult võib demot teha küll, aga pähe ei kõlba mitte, igavesti suur ja lai sai


--- täiendatud kl 22 ja veelkord 25.augustil ----
nagu jossu tabavalt mainis: öömütsike
üks pilt oligi alles jäänud demonstreerimaks pea, mütsi ja öö suhet


----täienduse lõpp -----------------------------------


Midagi kasulikku olen ka ikka teinud: tõlkisin foorumis palutud lihtsa Novita poolokampsuni juhendi.





Ja lõpuks ometi likvideerin oma ammuse võla, sest sain ka selle tõlgitud:
eestikeelne juhend.doc , venekeelne lõikeskeemiga.jpg
minu ja teiste kootud variandid, postitatud aprillikuus
Nostalgitsedes : see on üks kampsuneist, millega tegin oma esimesi arglikke etteasteid isetegijate ees. Möödas on juba neli meeldivat kuud...

Rigelene ja Gelatine


Parendasin kübarat
- arvestades kriitikat kõrguse osas, tõmbasin serva üles ja heegeldasin ühe motiivirea juurde
- kuna torkivad traadijupid servast turritama hakkasid ja head isetegijad mind Rigelene jahtimisel aitasid, hankisin 1m seda 'imepaela'. Uudishimust- no mis küll sees peitub - harutasin otsast veidi lahti ja välja ilmusid neli 1mm tamiili. Egas midagi, arvestades päris kopsakat meetrihinda, tõmbasin terve paela üles ja kasutasin üht tamiili kübara viimase rea tugevduseks, ülejäänud jäävad järgmiste kübarate valmimist ootama. Ausalt öeldes meeldis mulle traat rohkem, sest siis sai serva igatepidi vormida. Nüüd jäi lihtsalt nii nagu tamiil tahtis. Ega väga ei nurise

Veidi on kübarat ka kõvendatud, aga abiks pole mitte
- tärgeldamine, sest kes viitsib sellega jamada;
- ega mitte valmisspray, sest lõhnab liiga vängelt ja terve ilm saab täis pritsitud, kübar jääb ikka lödiks;
- ega ka mitte suhkurdamine, sest arst keelas suhkru tarbimise ja kindluse mõttes ei pane seda ei suhu ega pähe et kui juhuslikult vihma veel hakkab sadama;
- ega ka mitte populaarne PVA-liim, sest lihtsalt leidsin ühe teise meeldiva viisi.
Mulle meeldib tarretamine! Lõhnatu, värvitu, lihtne, jääb paraja jäikusega ja pole eriti kulukas. Näiteks minul oma kahe kübaraga on vaid 2 teelusikatäit želatiini kulunud - seda pole ju liiga palju

Retsept selline:
75g puuvillaniiti 'Mak', heegelnõel nr 1.5, 90cm tamiili, 1tl žealtiini, 1 klaas vett ja soovi korral atlasspaela kaunistuseks

Pitskindad ja pärlid





Need ei ole minu heegeldatud kindad.
See ei ole minu tehtud pilt.
See ei ole mina.
Aga ma tahaksin selline olla küll.
See pilt on ühest vanast ajakirjast

Vot need siin on minu ennemuistsel ajal heegeldatud sõrmikud. Tunduvad nagu kulunud töökindad, aga ära visata ei raatsi - ikkagi esimesed ja ainukesed heegeldatud sõrmikud.

Rees mainis oma lehemustrilisi kootud pitssõrmikuid. Oo jaa, sõrmikute kudumine on ikka päris keerukas töö, seepärast imetlen ja surun käppa kõigil pitskinnaste kudujatel


Ja ennäe imet, suvi kestab muudkui edasi, nii et bikiinide kudumine ei tundugi veidrusena. Oleks peaaegu juba täna saanud võidukalt raporteerida, kuid paar meetrit enne finišit selgu, et lõnga ei jätku . miski 1,5 grammi jääb puudu


Nii vähe lõnga ongi alles, aga teise jalaaugu ääris veel kudumata. Esimesel jalaaugul on silmatorkamatutes kohtades juba kavalalt kasutusel teine lõng. Nüüd nuputan, kas harutada ja vähe väiksemad kududa või teha teist värvi paelad; ei pole kumbki variant mulle eriti meeltmööda.


Lõpuks veel pärlikee ja käevõru heegeldamise juhendi koopia (Silpsolps küsis, aga kahjuks link enam ei töötanud)
http://leili33.blogspirit.com/files/heegelparlid.pdf
Saksa keele mitte-valdajana tegin ise lihtsalt niimoodi, et esimesele lõngale ajasin ühe rea pärlid ja siis heegeldasin alul ilma pärlitega mingi 10cm, edasi ahelsilmad pärlitega ja teisele poole samapikk kett. Teise rea lõnga koos pärlitega kinnitasin esimesele aassilmustega.

Sellega olen enda meelest täitnud lubaduse nii mütsi, soki kui kinnaste osas.
Üks lunastamata veksel - kampsuni juhendi tõlkimine - on veel jäänud, küll seegi varsti teoks saab

Ideaalse kübara otsingul

Eelmisel suvel heegeldatud müts ei tulnud veel täiuslik- jäi veidi robustsevõitu ja palavaga peas ei olnudki mõnus- seetõttu tahtsin sel suvel õhema ja kergema teha. Sooviks oli ka veidi laiem äär ja eks selleks, et äär lonti ei vajuks, tuleb seda tärgeldada. Läksin sedapuhku kergema vastupanu teed ja kasutasin valmis tärgeldussprayd.
Oh sa mu meie, milline lõhn sellega kaasneb! Selline imal-vänge seep, nii et mitu päeva pidi tuulutama. Pealegi ei jäänud eriti vormi hoidma, järgmine kord kasutan nagu varemgi ikka želatiini - vähemalt ei haise



Veel tahtsin järgi proovida, kuidas äär jääb püsima kui traat sisse heegeldada. Tiimarist leidsin valget meisterdamistraati, kahjuks vaid jupid, mida sai küll hõlpsasti kokku põimida (vene prouad kirjutavad 'osinkas' oma kübarate juures vaimustunult mingist suurepärast materjalist nimetusega 'regilen' - ei tea, kas ja kus meiemail seda leida)

Selline siis tuli - kaugel täiuslikkusest, aga vähemalt poolel teel sinnapoole


Puuvillaniiti "Mak" 75g ringis, heegelnõel 1,5


Üks unistus on kunagi ka sarnase kootud kübaraga hakkama saada, aga praegu lõpetan pildimänguga: mõista, mõista, mis see on?

Türkiisivärvi bikiini ehk kuidas äpardus eduks pöörata

Ostsin kunagi kindluse mõttes 100g lõnga juurde, et hull lugu kui topi valmimisel jääb puudu. Poes tundus toon küll veidi teistsugune, lõnga etiketti otse loomulikult kaasas ei olnud. Müüja ka selline kena inimene, õhutas aga takka: osta, osta, see toon saab kohe-kohe otsa...
Kodus selgusli, et vajaliku kahvatu helesinirohelise asemel olen 100g kärtsu türkiisi omanik; tegi lausa tükiks ajaks meele mõruks, no mida sellega teha.
Heureka! - nüüd siis kui suvi läbi saamas - see ju bikiinidele paras. Mitte ainult paras, vaid lausa ideaalne: värv just päevituse jaoks see õige, lõng koguni stretch. Asusin aga kuduma ja ülaosa saigi enne augustit valmis. Püksteosas olen veel kahtlev, kas heegeldada või kududa, vist ikka kududa - lõnga kulub vähem ja ei jää nii paksud kui heegeldades. Aga teises küljest: heegeldamine läheb ju kiiremini. Ah,ei tea veel, enne tuleb tali kätte...


Eriti suure rõõmuga kirjutan, et õpetuse leidsin ajakirjast aastanumbriga 1976






Lisan veel rohelise topi seljaosa pildi ja lingi venekeelsele juhendile, mis leitud Osinka foorumist topi juhend
See lehtede osa muster on tõepoolest ilus, ehk sobib sallikski. Luban, et järgmises postis tulevad juba talvisemad asjad nagu sokid, kindan, mütsid. Mütsiga olengi juba algust teinud