leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
19 Aprill 2011

Viie-aastane


Jajah, see oli 19.aprill ja aasta oli siis 2006 kui siia blogisse  esimene sissekanne tekkis. Mõtlesin seda päeva tähistada, pikema postituse teha, natuke vanu aegu meenutada.
Enne kui üldse blogima hakkasin, lugesin arglikult foorumit, kus "vanad kalad" Põrgukiz, Muhv jt tarku näpunäiteid jagasid. Ei kujutanud ma siis ettegi, et ise ka kunagi sõna võtma hakkan. Blogide maailma märkasin veidi hiljem ja oh! milliseid imeasju näitasid Ampsak, Susa ja Silpsolps (viimased õnneks blogivad ikka edasi). 
Plaanisin nüüd huvi pärast koostada viisaastaku edetabeli ehk millised mu valmistet asjadest on "võitjad" ja mis "kaotajad". Kavas oli kogu blogi läbi kammida, aga ei jõudnudki niikaugele. Võitjateks panin lihtsalt need, mis kõigepealt meelde tulid.
 Ülekaalukalt Esimene, lemmikutest lemmikuim: mu pitsiline peenvillasest kampsun Kõige tihedamas kasutuses siiani ja imede-ime, just selle kampsuniga algaski see blogi.
Tasakaalukalt Teised: tütre sinised kampsunid, pitsiline Farisaig ja mummuline Forecast

 




Kolmandaks valisin "Fääri sääred"seda võtan sageli ümber, ikka endiselt istub väegade mugavalt õlgadel



Kaotajad:
37b51c52dfacfd447ad78b83cbc31ce0.jpg


Valge motiividest heegeldet pitsjakk - minu meelest kukkus päris ilus välja, aga jäi kappi seisma, kõige häirivamad olid liig kitsad varrukad


 



Hargipitsist detailiga vest  - jäi lihtsalt poolikuna seisma.


Vaatan, et nimekirja sattunud puha 2007.a tegemised, ju see mu viljakaim aasta oligi.
Vanu aegu on ikka tore meenutada ja eks blogi algusaegki ole nagu noorusaega või   lapsepõlve tagasiminek, nüüd tunnen end siin juba veteranina. Uusi ja huvitavaid tegijaid tuleb kogu aeg peale, aga ikkagi on kahju kui "vanad" kaaslased teistele radadele lähevad, minul on eriti kahju, et enam ei blogi siin Freddy ega Rändlind, Muhv ka vaid üliharva.

*****

Tagasi tänasesse päeva. Tähtpäeva puhul tahtsin oma külalistele midagi erilisemat pakkuda, aga millegi ennenägematu asemel on siin üks lihtne kott. Eelmise koti õmblemise ajal kripeldas kuklas: mu meelest näitas veel keegi (lisaks Sunrayle) taolist kotti oma blogis? Nüüd leidsin lõpuks üles: Dotsi imetore transformer - poekott. Uut kotti alustades otsustasin jäädvustada oma variandi: materjalid, suurused, õmblemise järjekorra, ohukohad jne. Sest kes teab, millal aastate pärast äkki vaja läheb ja hakka siis uuesti jalgratast leiutama või kotiraamatuid otsima. Seega: abiks algajale kotiõmblejale.

Õmbleme koti, transformer koti

Soovisin teha keskmise suurusega, igaks petteks kaasaskantavat nö tagavara-kotti, ei plaaninud väga  mahukat ja tugevat igapäeva-ostukotti. Kuigi parim transformer-koti juures on see vahva kokkupakkuvus (mis sõna!?), võiks kott täita ka midagi-kilekotist-etemat rolli. Läheb ju vaja sellist emale, külla minnes, sõbrannale külakosti viimiseks, tublile tädile joogatrenni riiete tassimiseks või nooruslikule vanaemale sõbrannadega ekskursioonile sõites jne. Kuna minust tikkijat ega lapitöö-tegijat ei ole, ei tule kott kõige uhkem. Lohutuseks on see, et saab kiiresti valmis ja näeb siiski täitsa hea välja, parem ikka kui poe-kilekott.

Valmismõõtudeks plaanin : kõrgus 42x laius 40cm, sangad 2,5x 45cm. Õmblusvarudeks 1,5cm (õmblen pesuõmblusega, et oleks ilusam ja tugevam), ülaserva varuks 5cm.
Vaja läheb:
- põhikangast 2tükki 47x45cm: kuna koti kõige tähtsamaks omaduseks pidasin kergust ja võimalikult väikeseks voltimist, valisin 60cm tumepunast tugevamat polüesterkangast, mis on kerge, ei hargne, ei märgu, ei ole väga kortsuv, on kerge puhastada, suht vastupidav, annab triikida ja veidike läikiv (nii palju siis pidulikkust -esindluslikkust)
- sangadeks 2tk 55x11cm
- tükike voodrit 24x16,5cm, võib ka samast põhikangast, aga et  selle tükikese põhifunktsiooniks on olla klapikaunistus ja samas taskulapi vooderdus, valisin ma tükikese õhukest, kirjut voodririiet
- tükike täidist 24x16,5cm: midagi kerget lapp-ümbrisele vormi lisamiseks, nt õhukest vatiini, flanelli, fliisi vms
- diagonaalkanti 80cm
- üks ilus nööp

Alustame pealeõmmeldavast lapist - sellest kujuneb ühtepidi ümbris, millesse kott mähkida ja teistpidi tuleb sellest kaunistustasku koti peale. puna1.jpg


Pealis, täidis ja vooder niisiis mõõtudes 24x16,5 cm. Lapi mõõtude juures arvestasin Sunray näpunäidet, et  see oleks laiem kui 1/3 valmiskoti laiusest. Aseta tükid pealistikku ja tepi ühendamiseks pikuti ja/või laiuti paarist kohast läbi. Lõika ühe lühikese külje nurgad ümaraks - see ei ole üksnes ilu pärast, see teeb järgmise, kantimise etapi palju kergemaks!


puna2.jpg


Kantimine ehk kõige raskem koht (vähemalt mulle tundub nii - küll võinuks kant sutsu laiem olla, siis jälle tahaks, et kõik nurgad oleks ümarad). Lapiõmbluskorüfeed muidugi kandivad ka nurgad ilma raskusteta, mina pean veel palju harjutama. Traageldasin kanti enda meelest väga hoolikalt, aga ikka tuli kogu aeg kontrollida, et alumised tükid kandi vahelt välja ei jääks.


puna3.jpg


Kui seejärel masinaga kandi äärtpidi kinnitamine õnnestub, võid kergendatult ohata: kott peaaegu valmis On muidugi mõeldav ka variant, et õmbled lihtsalt pealis-ja voodritükid servapidi kokku, jättes ümberpööramiseks ava või ühendad need mingi üle-ääre-pistega. Aga ümberpööratuna võivad väikseimadki õmblusvarud välimuse ära rikkuda, ka täidist ei saa hästi panna - nii et kaunima koti nimel tuleb kantimisega pingutada.

Asume nööpaugu kallale. Kuigi nööpaugu asemel olev aasake jätab kokkumähkimisel rohkem manööverdamisruumi, oli mulle ikkagi meelepärasem nööpauk teha  (pikkupidi nööpauk on vast parem), selle alguse sättisin keskjoonele, 1cm kaugusele kandist. Seejärel märkisin arvatava nööbi asukoha: algul kokkuvolditud  asendis, siis  kontrollisin, kuidas seesama koht sobiks nööbile teises asendis, siis kui lapi ümarserv on teistpidi, nö taskuklapina-asendis. Veidike tõstsin nööpi, sest kirju klapp jäi liiga palju alla ulatuma.

puna7.jpg


Nööbi asukoht leitud, õmbleme nööbi paika. 

puna9.jpg


Nüüd on põnev proovida, kas kotidetailid ikka mahuks kauni kanditud ümbrise sisse, õigemini: kas ümbris ulatub ümber kotitükkide. Kui kinni hästi ei ulatu, tuleb teha väiksem või siis õhemast materjalist kott, ega siis seda suurt kantimistööd ei saa lasta raisku minna. Või hoopiski mitu nööpi ritta seada, saabki uhkema koti.

Õmbleme kanditud detaili ühele kotipoolele - keskele või alla, nii kuidas meeldib. Mulle meeldis alla, seega sättisin lapi koti alumisest lõikeservast 6cm kaugusele, keskjooned muidugi kohakuti ja kinnitasin nööpnõeltega. Klapiosa tuleb kindlasi lahtiseks jätta, et hiljem oleks, mida kotile ümber keerata. 


puna10.jpg


Õmblemist alusta klapi murdejoone kohalt (valgepea-nööpnõelast) alla, siis mööda lapi allserva ja tagasi üles kuni klapi murdekohani. Murdekohta kinni EI õmble. 


puna13.jpg
Kuigi: kui õmbled ka murdejoone, ei juhtu midagi hullu, saad lihtsalt kinniõmmeldud "tasku" (ega seda taskut tegelikult nii väga vaja lähegi).



Läheb juba päris lihtsaks  
Kontrolli vaid, et poolil niiti jätkub, sest järgmised õmblused tahad ju teha ühe jutiga - kellele siis meeldib, kui suures õmblustuhinas on niit märkamatult  otsa saanud. 

Sangadeks ettenähtud kaks riba triigi paremalt poolt pikuti pooleks, siis neljakordseks (st triigi pikad küljed sissepressitud keskjoonele ja siis veelkord kokku), tepi ribad pikuti mõlemast servast läbi (või 1cm vahedega eriti tugeva sanga saamiseks). Sangade valmislaiuseks tuleb u 2,5cm. Kui meeldivad keskel kitsamad, "kortsumatud käepidemed", võib keskelt 10-12cm ulatuses veelkord kokku murda ja kinni teppida.  

Kotipoolte ülaservast 5cm kaugusele märgi või triigi sisse murdejoon. Õmble sangad kotitükkide parematele pooltele. Nagu Sunray kirjutas, ei tohiks sangad sattuda pikuti kokkumurdmise, st 1/3- joontele. Mina lisasin mõlemale poole 0,5cm, sangade vahekauguseks jäi siis 15cm. Mulle meeldib õmmelda sangad kõigepealt kinni ülaserva murdejoonele, st 5cm kauguselt lõikeservast ja kindluse mõttes kaks korda läbi - vt vasakpoolset kinniõmmeldud sanga. 

puna11.jpg


Nüüd kotipooled pesuõmblusega kokku: alguses paremad pooled väljas, 0,5cm kauguselt.

puna15.jpg


Siis kott pahupidi ja veelkord kõik servad kokku 1cm kauguselt. Nii jääb kott tugevam ja seest ilus puhas, triigi õmblused maha. Kui meeldib, õmble sügavuseks nurgad maha - selleks säti külje-ja põhjaõmblused kohakuti ja õmble nurk kinni: 

puna16.jpg


Viimane samm: ülaääre õmblemine. Keera ülaservast 1cm sisse (koos sangade otstega) ja triigi ülaserv uuesti üle.

puna17.jpg


Tepi läbi alumise, allakeeratud serva ja siis ka ülemise murdejoone lähedalt, nii et sangad kinnituvad veel kolmandagi õmblusega  - nüüd peaks need küll kindlalt vastu pidama. Kott valmis!

 puna12.jpg


puna14.jpg


Tänase tähtsa päeva puhul ilmub blogisse ka esimene "õppevideo". Mitte et ma peaksin voltimist keeruliseks, lihtsalt ise õpin seda video-värki, esimene pääsuke jäigi na hallivõitu ja  küliliasendisse, vähemalt operaatori käsi üleliia ei värisenud. 


Selline kott siis sedapuhku. Kui leidub neid, kes ise õmblema ei hakka, aga tahaks seda kotti endale, sõbrale, emale, tädile, vanaemale vm kinkida, siis läheb kott loosi ja loos kinni pühapäeva õhtul. Kes aga kotti õmblema hakkab, sellele soovin: nõel rikki!


leili33 posted @ 13:22 - Link - kommentaarid (26)
17 Aprill 2011

Vanaisa poekott


Juhtus niimoodi,et vanaisa kaotas oma lemmik-poekoti. Pikemalt mõtlemata otsisin välja ühe vana tumeda nailonmantli (olid kunagi sellised moeriided, mis "igavesti" vastu peavad) ja särtsu lisamiseks vana oranži spordijaki. Ökokoti õpetuse Eco totes hiigelsuuruse vähendamiseks korrutasin mõõdud  0.8-ga ja  ootasin huviga, mismoodi katkilõigatud põhjaga detailid kokku jooksma hakkavad.


oranviga.jpg


Minul valmis ettenähtust sügavam kott (0.8-ga korrutades oleks ju pidanud vastupidi minema, nii kahtlustangi, et disaineri antud ruudu mõõdud ei klapi). Ja milleks üldse  liiga vara tükke välja lõigata?
Nii et kotile sai sügavust küllaga, isegi üleliia, sestap õmblesin külgedele üles vastandvoldid ja tõttasin kotti üle andma.


orank1.jpg


Aga vanaisa näole ei tekkinudki rõõmsat ilmet, tema arvates oli kott liig kärtsuvõitu.
 
Jätkasin siis mõtisklusi teemal "teeme vanaisale uue turukoti". Talle meeldib kodust väljuda nagu läheks metsa alla jalutama, "kaks kätt taskus", aga tagasi ei tule ta kunagi tühjade kätega. Nii et  kott võiks olla parajalt mahukas, aga samas väikseks kokkuvolditav. Siis meenusidki Sunray toredad kotid. Värvilahendusega pidin tagasihoidlikuks jääma, õnneks oli neid vana mantli tükke veel mitmeid alles jäänud ja nii saigi järgmine valmis vuristatud. 


rohekott3.jpg


Selle koti võttis vanaisa rõõmsalt vastu: "Hea värv, kerge ja mis peaasi: mahub põuetaskusse!". Koti taskust võib ta edaspidi leida kellegi väikese valge käekese poolt sinna pistetud salasoove nagu näiteks:


sibul1.jpg


Aga vanaisa tänahommikuse jalutuskäigu lõppedes saabusid uues kotis ka punased mammud, mis olevat kotiõmblejale tänutäheks. Õite magusalt maitsesid teised 


mammudega.jpg


Õhtu lõpetuseks kühveldas õmbleja pokaali kuhjaga oma lemmikut piparmündijäätist ja uneles: hakkangi kotte õmblema... mmm....mõnus...


maasijats2.jpg


leili33 posted @ 17:20 - Link - kommentaarid (9)
07 Aprill 2011
Halli päeva hall vest

Burda aprillinumbris vesti nähes olin esimesest silmapilgust sellest sisse võetud: ah milline stiilne vööni ulatuv sallkrae, millised taskuliistud ja ah kui kenad hõlmakaared! Sellist vesti ma tahaksin!

Jõudsin koguni rõõmustada, et lõige on lühikesekasvulistele - jess!, ei mingit jamamist pikkuste kohandamisega. Aga laiuste valik lõppes kahjuks liiga vara ära ja ma ei uskunud, et lõiget laiendades jääks selle stiilsus alles. Ega ma eriti kurvastanud (mul endal on juba mitu õmmeldud vesti, lausa kaks tükki), eks teen siis kellelegi teisele. Tütar küll veidi ebales: milleks talle vest, millal ja millega seda kanda. Hakkasin siiski kribinal-krabinal tegema, lootuses, et ehk pöördub vesti valmimise järel temagi vestiusku.


Lõige:Burda 4/2011.
Tema kasvule oleks õigupoolest pidanud lõiget proportsionaalselt pikendama, aga ma süvendasin lihtsalt veidike käe-ava. Alumiste taskute liistud tegin veidi laiemad kui ette nähtud, sest kangas ei olnud õhemate killast ja minu liistuõmblemistäpsus ei ole veel täiuslik. Burdas soovitati vest õmmelda linasest, mina tegin plingivõitu villasest (ikka vanadest, eelmisest sajandist jäänud varudest).

Ei ma osanud aimata, et ka sallkrae juures tuleb tegemist kraekannaga, sellist ma ei olnud varem näinud. Õmblustöö keerukuseks oli Burdas märgitud "3-ja pooletärnine" ja ma kipun arvama, et  sellised tärnid pandi just nende kandade ja nurkade tõttu.


hallselg.jpg


Selg oli kahjuks lisadetailideta, aga ma ei hakanud Burda tegumoele midagi külge pookima, kogu aur kulus esiosale ja kraele.

Halli värvi valisin lootuses, et vesti saaks võimalikult paljude esemetega kombineerida: punaste, roosade, kollaste, siniste, ruuduliste, täpiliste jne jne.. -ga. Ehk leiab see siis ka tihedat kasutamist. Endale ma tegin  tunamullu kärtspunakaslillaka vesti ja kui see valmis sai -põõnade ja pannaldega ja puha! - selgus, et polegi millegagi kanda. Aga vähemalt liisttaskute tegemist, allserva kandi õmblemist, läbi lahtiste õlaõmbluste voodri-ja-vesti-ümber-üksteise-pööramist-läbitõmbamist (oh, see oli ikka üks paras abakadabra!) sai tookord õpetaja Pireti valvsa silma all treenitud. Sestap edenes praegune vest palju kiiremini ja näeb parem välja ka.

Ja lõpetuseks ajakirja soovitus: wear it open for more casual appeal. Et vahel võib lipsu lõdvemaks ja koguni mõned nööbid lahti jätta - ega ise muidugi ei oleks selle peale tulnud

hallvest4.jpg

leili33 posted @ 13:14 - Link - kommentaarid (8)
04 Aprill 2011
Pruun Nanette

Ottobre 2010 sügis-talvises numbris jäi mulle silma Nanette, feminine pea coat. Õpetus oli hästi põhjalik, uurisin seda aeg-ajalt ja koguni joonisin alla tähtsaid ja eriti tähtsaid üksikasju. Iga kord kui ajakirja uuesti kätte võtsin, leidsin midagi, mis tasuks kõrva taha panna. Nüüd kevade hakul otsustasin, et õmblen õige tütrele selle jaki - kaua ma ikka joonin 


mant2.jpg


Kangaks on kerge villane drapp, mis oma kümmekond aastat mu varudes seisis ja kannatlikult millekski asiseks saamist ootas. Minuni jõudis see tädi pärandusena ja ei olnud mul siiani julgust sellesse materjali kääre sisse lüüa. Pruun värv tütre lemmikvärv muidugi ei ole (lapsepõlve-aegsest pruuni-vihkamisest on ta õnneks küll välja kasvanud), aga mingist uuest ja kallist kangast esimest mantlitegu katsetada ma ka ei riskinud.


mantselg1.jpg


Originaalist on jakk pea 20cm pikem, samas ajakirjas olevast palitust aga 20cm lühem - päris lühikest jakki ei tahtnud, pikemaks riiet ei jätkunud. 
Erilist rõhku panin varrukatele: ülaosa tugevduseks on lisaks liimiriidele veel kuuglivatiin ja loomulikult  "patšokid". Õmblusringi õpetaja näitas 2-osalise varrukalõike eesmise õmbluse venitamist ja varrukakaare vormimise võtteid. Ma olin üsna vaimustunud, nähes, mismoodi üks õigest villasest varrukapea õlakujulist kaart hoidma jääb.


mantolg.jpg


Varruka külgeõmblemise järel on selja pool kahjuks näha mõned istuvuse pisivead, aga tõeline hoop tabas mind varruka pikkuse juures. Endale õmmeldes olen harjunud lõiget tolli võrra lühendama ja ma ei osanud arvatagi, et mõnikord ei piisa lõike samaks jätmisest, mõnikord tuleb seda hoopistükkis pikendada. Ottobre-ajakirjal on veel selline omapära, et lõiked on antud pikkuse õmblusvarudega (muud õmblusvarud tuleb ise lisada). Eks järgmist õmmeldes olen targem.
Üsna uhke olen kantidega nööpaukude üle:
(näha pildi vasakus servas)

 noopauk.jpg


Alul plaanisin lasta nööpaugud kusagil teeninduses õmmelda ja see on ju tavaliselt üks viimaseid töid. Jaki õmblemise käigus süvenes soov ise ja just nimelt kanditud nööpaugud teha. Nende meisterdamise ajaks oli jakk küll liigagi valmis - selgus, et sellised nööpaugud tuleb teha peaaegu et esimese tööna, igatahes enne katteriide külgeõmblemist -, siiski sain need läbi raskuste tehtud.
Krae tegemist pelgasin ka veidi, samas lisas kindlust, et olid eraldi lõiked pealis- ja aluskreale. Krae on kannaga, nii et saab soovi korral kenasti püstiselt kaela ümber seisma sättida.

kraed.jpg


Väike üllatus peitus taskutes: nii ligistikku, et keskjoonel koguni üle teineteise ulatuvad. Kõigest hoolimata: meile meeldib!

mant4.jpg

leili33 posted @ 17:36 - Link - kommentaarid (23)