leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
24 September 2014
Selle suve kotilood, III osa 

Raamatu viimase koti nimetuseks on Toronto convertible tote-backpack ja minu teostuses valmis sellisena:
_DSC1012,i2.jpg

Põhilõige ikka sama mis eelmistel kottidel, lisatud detaile nagu mahukas lukuga tasku esipoolel ja klapp. Seekord olin ma niipalju targem, et klapile panin tugeva, hästi tugeva liimiriide ja tänu sellele ei paista kott keskelt niipalju lössis kui eelmine. Rõngas klapi peal ei ole ainult ilu pärast, vaid oma raskusega aitab klapil paigal püsida. 
_DSC1476mi.jpg
_DSC1477mi.jpg

Sisemusest, st voodri õmblemisest tegin pilte kui töö alles pooleli oli. Vasakul paistab pudelitasku, aga keskel proovisin jõudu koti laiuse, vooderdet ja tõmblukustet taskuga. Mille valmimise boonusena tekkis omakorda veel üks vahe. Loodetavasti paistab piltidelt, kuidas raamat ei  lähe mitte lukuga taskusse, vaid selle taha tekkinud taskuvahesse (boonus-vahetaskusse?)
_DSC0524mi.jpg_DSC0523mi.jpg

Seljatagusest: vaat sellest pikkupidisest lukuga taskust sai mu uus lemmiktasku, sest seda on palju mugavam avada kui põikipidi lukku. Ja kaunistuseks kuhjaga metallist kilinaid-kolinaid
_DSC1471mi.jpg

Tegelikult lähevad kõik rõngad ja karabiinhaagid ikka asja ette. Kui sangad-rihmad ümber tõsta ja ülaserva tunnelipael kokku tõmmata muutub õlakott väikeseks suviseks seljakotikeseks. Vahel ju hea kui saab käed vabana hoida.
5_DSC0563mi.jpg

_DSC1014mi.jpg
leili33 posted @ 21:03 - Link - kommentaarid (8)
10 September 2014
Selle suve kotilood, II osa The Galapagos Boho

Tuleb välja, et tavalise poekoti lõike alusel saab õmmelda ka taolise koti.
_DSC1279mi.jpg

_DSC1422mi.jpg
Esitüki mahulise tasku kohal on lisaks ka väiksem, liistude vahele peidetud tõmblukuga tasku.
_DSC1428mi.jpg

Koti sang on muudetava pikkusega, et saaks kanda nii õlal kui ka üle kere.
_DSC1284mi1.jpg

Omapoolse muudatusena tegin üles külgedele voldid, et kott ei oleks nii kastikujuline.
_DSC1280mi.jpg

Magnetkinnise asemele õmblesin tõmbluku. Ja otse loomulikult peitub sisemuses lukuga salatasku - kuis muidu, oli ju juba olemas lukualuse liimiriide lõige (vt eelmist postitust )
_DSC0106mi.jpg

Lõpetuseks:
selle kotiga nägin ma kõvasti vaeva ja kulutasin palju aega, kuid tulemus mulle kahjuks eriti rõõmu ei valmista. Kott tuli vormitu ja luru, kuigi suuremaid detaile tugevdab nii liimiriie kui liimitav vatiin. Nähtavasti peaks kangas olema paksem ja jäigem (mina kasutasin kunagi ammu jope jaoks ostetud läikivat kileriiet) ja liimiriie tugevam, ega tepingudki tugevdamise nimel liiast poleks - see on kõik tagantjärele tarkus.

Ega ma teist korda sellist kotti vast teeks, aga kes teeb, neile näpunäiteks:
- ka liistude vahele õmmeldud lukk jääb välja paistma, nii et õiget värvi luku otsimisega tuleb vaeva näha; lisaks võivad liistud lukku kinni-lahti tõmmates hammaste (lukuhammaste) vahele kiiluda. Mina kaaluks tõsiselt, kas on mõtet nii palju vaeva näha: et kui niikuinii tuleb leida sobiv lukk, võiks teha tavalise lukuga tasku
- mahulise tasku "kaanealuse" teeksin samast pealismaterjalist või vähemalt sama värvi. Kuigi raamatu õpetustes on kenasti kirjas, kuidas kaarekujulise detaili alumist poolt vähendada, et kumeralt hoidma jääks, võib see tegelikkuses ikkagi hakata ülespoole punnitama (nt kui tasku väga täis on topitud või kotis rasked asjad)
- minu vähendaksin koti sügavust ja lisaksin hoopis tavalised sangad. Küljesangad kipuvad kotti külgedelt üles kiskuma, keskosa vajub samas kõveraks ja nii jääbki kotist ebamäärane vormitu mulje.
_DSC1378mi.jpg_DSC1327mi2.jpg

Raamat, mille toel ma kotid õmblesin, on Nicole Mallalieu The Better Bag Maker ja koti nimetuseks seal Galapagos boho. Mina olen raamatuga küll väga rahul, sest õpetused on hästi põhjalikud ja sealsed nipid tulevad edaspidi igasuguste kottide õmblemisel kasuks. Põhilõige koosneb vaid ristkülikutest ja selle proportsioone muutes on erinevaid kotivariante esitatud. Ma oleks tahtnud ka pisut huvitavamaid, mitte nii kandilise kujuga kotte - loodetavasti tulevad sellised tal mõnes järgmises raamatus.
leili33 posted @ 22:38 - Link - kommentaarid (8)
02 September 2014
Selle suve kotilood, I osa

Sain kevadel kingituseks ühe raamatu kottide õmblemisest. Autor soovitas kindlasti esimene, nö baasmudel läbi teha. Ma kahtlesin: olen ju kotte küll õmmelnud ja on's mul vaja veel üht tavalist turukotti? Siiski otsisin välja kangad, millest mul eriti kahju poleks ja otsustasin päris otsast alata... 

Tuleb tunnistada, et kott osutus väga mõnusaks: mahukas ja kerge, mis sest et kirev ja lilleline, suisel ajal täitsa omal kohal. 

_DSC9993mi.jpg

Kireva välise poole mahenduseks valisin sisse range ruudulise. Ühel küljel on lihttaskud, teisel lukuga 'salatasku'. Kui nüüd tahtsin taskuid pildile saada, avastasin, et vabalt võinuks kotti ka pahupidi, vooder väljapool kanda. Ainult magnetkinnis reedab, et asi pole päris õige.
_DSC1136mi.jpg
_DSC1242mi.jpg

Viimase detailse pildi ma lihtsalt pidin lisama: olin täiesti võlutud sellest, et raamatus oli omaette lõige mitte ainult voodri alla jääva tasku lukualasele katteriidele, vaid ka sellele omakorda alla liimitavale vaheriidele. Pildil ongi see detail pruunist jõupaberist lõikena - kõik see ilu jääb tegelikult peitu kotivoodri ja taskukoti vahele.
li-9963.jpg 

(järg peagi tulemas, see nii roosiline ei ole ...)
leili33 posted @ 22:37 - Link - kommentaarid (6)
09 Jaanuar 2014
Ivy League vest

Lõpuks ometi olen minagi ühe steekidega eseme valmis meisterdanud. Hoogu võtsin 7 aastat, sest just nii kaua aega tagasi lõi laineid Eunny Jangi vest nimega  Ivy League ja juba siis meeldis mulle selle juures kõik: mustrid, värvilahendus, sügava kaeluse kuju, heledad laiad soonikud... Ainult et siiani ei jätkunud südikust sellist tööd ette võtta.

Mina, kes ma (sarnaselt nii paljudele teistele) tööproove eriti ei armasta, andsin nüüd endale aru, kui suur on siin möödapanemise risk. Tööproov andis ehmatava tulemuse: peaksin tütrele kuduma kõige suurema XL järgi. Siiski otsustasin lõnga ja enda töövaeva kokkuhoidmise nimel eelviimase suuruse kasuks, sisendades seejuures: kudum ju ikka venib ja kus selle kahju ots kui tohutu paljudele silmustele kudumisele kulutet aeg osutub asjatuks, no et kui vest laussuureks osutub ja mis saab siis kui lõngast puudu tuleb... Nii ma siis kudusingi hoogsalt nädalakese või kaks. Et siis esimeste steekide kudumiskohani ehk kaeluseavani jõudes taibata: tilluke tuleb see vestike! Kahju oli küll, aga ei aidanud muud kui kõik senine, üsnagi suur töö üles harutada. Üks põhjus harutamiseks oli tegelikult veel: kuidagi väga jäik ja tihe vammus tundus valmivat (vaat, mis võib juhtuda kui pikemat aega tihedas koes sõrmikuid kududa).
1627796816.jpg


Peale suurt harutamistööd oli vähemalt see rõõm, et võisin "jämedad" 2,5 vardad võtta. Kudusin endise silmuste arvuga. Ridade arv klappis, nii tuli vest pikem kui olnuks "õige" suuruse järgi - seda me tegelikult ka soovisime. Kaeluseava alustasin pisut hiljem ettenähtust, sest ei raatsinud valgel põhjal olevat laia mustririba lõhkuda (nüüd vaatan, et võib-olla oleks ikkagi võinud sügavama teha).
ivy9.jpg

Need alul nii väga meeldinud heledad soonikud tegin teisiti: 3/1 asemel 2/2 ja tumedamate toonidega (üles korjates tihedusega 4s iga 5 rea kohta). Alumine soonik on kootud kõige viimasena, ülevalt alla. Seda ma otsustasin kohe alguses, et ei alusta mitte kurrulise soonikuga, sest see on küllalt aeganõudev, tüütu kududa, pealegi ei pruugi suurus sobiv tulla. Viimasena kududes on seda vajadusel lihtsam harutada ja ümber teha (mida ma võib-olla isegi teen, sest peenemate varraste ja vähemate silmustega kudumise tulemusel jäi soonik veidi kitsavõitu).

Ja ega need steegid nii hirmsad olnud kui eemalt tundusid Loomulikult tudeerisin kõigepealt Freddy põhjalikku postitust , Eunny õpetust ja veidi raamatuidki. Kuna mul oli täisvillane, 8/2 suht peenike lõng, siis lõikamiste-eelset õmblemise/heegeldamisega kinnitamist ma ei teinud, küll aga aurutasin steeke enne lahtilõikamist - ka see takistab hargnemist, kinnitab kiudusid üksteise külge.
ivy_selg1.jpg 

Nüüd siis tähtsaimast ehk lõngadest ja värvidest. Ettenähtud kuue värvi asemel kasutasin mina üheksat ja kui originaalvest mängis rohkem värvide kontrastiga, siis mina pigem heleda-tumeda sujuvamate üleminekutega.
 ivy_longad.jpg

Kõige aluseks oli Neptuni-sinine Viljandi firmalt LAYK Disain. See oli see ivake, mille ümber hakkasin omi lõngu sättima (pildil kesksel kohal on näha, mis 100g-st järele jäi). Kui kudumistiheduses läksin tööprooviga veidi alt, siis värvide sättimise ja mustriharjutuse osas oli sellest küll kasu. Selgus ka, et vaja oleks veel keskmise tumedusega rohekassinist. Nii saigi helesinise lõngavihiga värvipotis mängitud: kõigepealt kollasega, hiljem sutsu rukkilillesinist lisades. Ega sellise, poole pealt teise värvi lisamisega päris ühtlast tulemust muidugi saa, aga kirjusse kudumisse sobis hästi. Huvitav on see, kuidas ikkagi värvid üksteist mõjutavad: näiteks teega toonitud lõng tundub sinakasroheliste kõrval roosaka jume võtvat, ka hallikaspruunid paistavad pisut "punastavat". Näpuotsaga lisasin sekka veel helesinist ja hallikasrohelist - need lihtsalt tundusid siia komplotti sobivat. 
ivydet_pisi.jpg

Tehtud tööga jäin ma üsna rahule, kuigi pisut-pisut suurem võinuks vest tulla. Ja tegemine meeldis väga, näpud kohe sügelevad midagi sarnast jälle kuduma. 
leili33 posted @ 16:56 - Link - kommentaarid (23)
21 August 2013
Paistu sõrmikud e suvepraktika teine kindapaar

Peale Muhu sõrmikute servamustritevaeva tundusid need kindad alul kohe üsna lihtsad kududa.
paistu_sormik13.jpg

Nagu eelmised, Muhu sõrmikud, on needki kootud Kristi Jõestelt saadud lõngadega ja tema kavandi-juhendi järgi. Lõngad maavillased 8/2, loodus etnograafiline, vardad randmeosas 1mm, mujal 1,25mm. Silmuseid käelabal 96. Lihtne muster, lihtne kudumine, on ju? Ainult et...
paistu_sormik5rta.jpg

... mina küll ei osanud aimata, mis sõrmede juures on ees ootamas. Kindakunstnik nimelt oli kavandanud sõrmemustrisse tumepunasele ja valgele lisaks erinevate türkiissinistega ridu, mistap sõrmedel oli mängus neli lõnga- üsnagi aeglaselt edenes see tegemine.
Nii et kui kellelegi tundub sõrmede kudumine tüütu pusimisena, soovitan soojalt : treenida 3-4 lõngaga mustrilist, siis tulevikus hea hõisata 'ah kui tore on sõrmekudumine, ainult ühe lõngaga ju!'
Muidugi kui näpud on väga külmakartlikud, tuleb kahe lõnga kasutamine kasuks, aga 3-4 lõnga on liig mis liig (isiklikult mina arvan nii)
paistu_sormik12.jpg

leili33 posted @ 20:32 - Link - kommentaarid (16)