Voodi ja muud ei midagi

Oh, pole mõnda aega isetegijasse saanud. Ka ette näidata pole seekord midagi. Esiteks seepärast, et vahepeal sai lõng otsa ja kampsunitegu mehele jäi toppama ning teiseks, sattusin haiglasse.
Õnneks on tibuga hetkel kõik korras, ta kasvab ja kosub jõudsalt oma õiges paigas, aga olukord on kriitiline ja olen sunnitud raseduse lõpuni jääma voodisse. Hea asi kogu kurva loo juures on see, et lasti koju voodireziimile. Ei või kaua istuda, ei või üle veerand tunni korraga jalgel olla, midagi kodus teha ei tohi - ainult voodi, voodi ja veelkord voodi.
Nüüd, pea 2 nädalase voodis olekuga olen jõudnud 33 rasedusnädalani ja koos arstidega hoiame ka kodus pöidlaid pihus, et see kestaks 35-36 nädalani. Lootus on, aga garantiid mitte. Kõik on saatuse kätes.....
Vahepeal käis meheõde meil abis ja lasin ka lõnga endale juurde tuua. Palju ei ole ju tegeliult enam jäänud teha. Esi- ja tagatükk on valmis ( enne haiglat sai kõvasti harutatud ja uuesti kootud ), mõlemad varrukad ka peaaegu ( u. 5 cm kummastki puudu ), krae ootab veel millalgi kudumist. Loodan voodis vaikselt pusides ikka valmis saada.
Kui see ükskord ka õnnestub, küll siis näitan ka

Seniks tervitused kõikidele toredatele isetegijatele ja nautige allesjäänud talve!

Nädalatagusena nägin välja just selline suur, pirakas ja ümmargune trulla