Advendiinglid vol.4

Eile oli meil kogu perega ääretult tore isetegemise päev. Viimased advendiinglid valmisid tühjadest jogurtitopsidest. Peaks on villapallid ning tiibadeks karvastatud pehme traat. Mis selle traadi õige nimi, ei oska öeldagi. Igatahes on seda kerge painutada, väänata, keerata erinevatesse kujudesse nii kuidas hing ihkab. Lapsed olid taas nii suures tegemise tuhinas, et lust oli neid jälgida. Kõige noorem tegelane vajas muidugi ka emme-issi abi, aga vahva inglihakatis valmis temalgi. Issi sattus samuti hoogu ja keerutas oma inglile vedrust sabagi taha
Inglid on pildil reas järjekorras, alustades vasakult poolt pereisaga, siis emme, seejärel vanem poeg ja lõpuks noorim poeg.


Kuna punast karvatraati jäi veel üsna palju üle, sai neid keerutatud ja väänatud erinevateks kujudeks. Valmis kaelkirjak, mis sai noorima poja lemmikuks. Ta mängis sellega terve õhtu oma tohutus piiramatus fantaasiamängudes. Issi väänas emmele ühe lilleõie ning vanem poeg tegi kaelkirjaku emmele ka pojakese seltsiks. Pojake on pildil näha vanema esijalgade juures. Tegelikult meisterdasid pojad teisigi kujundeid veel, aga kõiki ei õnnestunud korraga pildile püüdagi. Aga põhilisemad said jäädvustatud.