Tühjus käsitöös

Olen Eestis juba üle nädala olnud, võiks öelda, et pea kaks. See peaks ju rõõmus sündmus olema? Oligi alguses. Meil oli / on siin palju toimetada jne. Pidime Soome tagasi sõitma 26.apr, aga kolm päeva enne sõitu otsustas pesamuna haigeks jääda, ja ikka korralikult. Kõrge palavik, nohu-köha, unetud ööd, rohud, aurutamised, määrimised, nina nuuskamised, oksendamiseni köhahood...... loetelu tuleks lõputu Hetkeseisuga on tervis pojal pisut parem, aga tagasi sõita veel ei saa. Tulin lastega hoopis maale vanaema juurde puhast õhku hingama, päikest nautima, loodust imetlema. Ilus on siin ja lastel on vahva hoovi peal trallida, aias uurida, kuidas marjapõõsastel ja viljapuudel lehed tärkavad ja õienupud punnitavad, oma silmaga näha, kuidas vanaema põllu peal nokitseb ja kasvuhoones tometite-kurkide eest hoolitseb. See kõik on vahva ja lastele uudne, sest pole juhtunud lastega maale, kui kevadtööd ja istutamised pooleli.
Käsitöös on aga meeletu tühjus. Kõik mu asjad on Soomes, vist isegi ideed ja mõtted jäid sinna. Teha nagu isegi tahaks, aga pole ei vardaid ega heegelnõelu, ei lõnga ega üldse mitte midagi. Äkki aitab poekese külastus ja leiaks ideedki, ehk jupi lõnga ja midagi, millega see lõng esemeks vormida? Vaja oleks ehedat tõuget, mis mind üles ärataks, väsimuse silmist pühiks, meele erksaks teeks ja mind särama paneks. Ootan...... millalgi peab see aeg ju tulema......