Tere! Leidsin nüüd veidi aega istuda ja paar rida blogisse kanda. Pole seekord midagi valmistehtut näidata. Seekord on ka vabandatav põhjus olemas. Nimelt haigestus eelmise nädala kolmapäeval meie pesamuna. Algas kõik jubeda köhaga, järgmisel päeval tõusis kõrge palavik, mis eriti hästi rohtudele alluda ei tahtnud ja lisandus nohu. Kuid lootusekiir säras reede õhtul ja palavik andis veidi järgi. Kuid alates reedest ei võtnud ta peaaegu ühtki pala suhu, vaid mõned lonksud juua. Õnneks on ta mul veel rinnalaps ja päris nälga ei jäänud. Laupäeval tõusis taas kõrge palavik ( 39,6 ) ja laps polnud endiselt veel midagi söönud ning tihkus pidevalt nutta. Pühapäeval käisime siis valvetoas, kuna polnud ikka veel palavikust jagu saanud ja laps endiselt söömata ( va rinnapiim). Kohapeal selgus, et lapsel kahepoolne kõrvapõletik ning kaaluti ka haiglasse panekut. Kuid lasti siiski koju, kaasa kirjutati ports rohtusid. Tänaseks on nädal möödas ja eile õhtu sõi mu silmarõõmuke oma esimesed suutäied pärast pikka väsitavat näljakuuri. Ka täna hommikul sõi juba päris kenasti. Aga need magamata ööd, meeletud oksendamiseni kestvad köhimised, valust nõretavad pisarad lapse silmades ja nutused ai-ai-ai kummitavad ikkagi. Köha on pisut järgi andnud, ka palavikku enam eile õhtul polnud. Tundub, et suurem haigus hakkab mööduma. Ka suurem poiss haigestus mõni päev pärast väiksemat. Nimelt oli tal kahel ööl järjest kõriturse ehk siis larüngiit. Hirmus, hirmus.........
Pärast sellist kurba juttu näitan ka veidi käsitööteemalist pilti. Nimelt enne lapse haigestumist lippasin ühel päeval kaltsukast läbi. Ja oh, mis rõõm, lõngad kisasid mu järgi kauges nurgas. Kahes kotis oli kokku u. 300 +/- ....g roosat 50% mohääri, terve lapse kampsuni jagu helekollast lõnga, mingit punast akrüüli? paar tokki, terve suur tokk täisvillast valget, natuke sinisesäbrulist, tokk kollast akrüüli?, terve tokk puuvillast lõnga ja paras suur ports heegelniiti. See viimane meenutab pisut Iirist, on sellise mõnusa läikega ja seda peaks ühe korraliku topi jagu olema küll. Vot nii õnnelikuks sain ma tol päeval.
Ka praegugi olen vaikselt õnnelik oma laste üle. Kõvasti ei julge veel rõõmustada, sest haigus taandub väga väga visalt.....
Minu lõngad siis siin..