Siin ma siis jälle olen! Sain oma kampsi seljas jäädvustatud ja valmis nüüd ka teile näitama. Kampsun erineb pisut eile näidatust. No mis teha, kui valge tahtis vägisi mu kampsunile trügida. Ei tea, kas talvetunne sundis või oli see midagi muud. Tikkisin käiste soonikule täiesti tavalised lihtsad lillekesed ja kaelusesse tahtsin ka miskit lisada. Leidsin ilusa ja vahva lehekse, millele tikkisin samasuguse lillekese kampsuni lõngast. Oli see nüüd hea idee või mitte, aga endale meeldib kohutavalt ja ka mees on tulemusega rahul. Ütles, et ei julge mind küll lasta sellega üksi kondama minna .
Kui eilse seisuga jäi alles meetrine jupike, siis nüüd umbes poole meetrine. Seega minu puhul on tegemist materjali täieliku ära kasutamisega Leheke kinnitub hetkel väikse haaknõelaga, nii et kui ära tüdinen, siis saan iga kell selle eemaldada.
Pikalt ei lobisegi, vaadake ise

Siin leheke lähemalt

Siin näha, et kampsi võimalik kanda ka kõrge kaelusega


Nüüd aga ootavad mind ühed sokid. Tahan need isale jõulupakki sokutada!

Täna on siis minu õnnepäev! Valmis sai mu esimene koostegemise projekt: Koome koos põikipidi pulloveri. Alustasin täpselt 2 nädalat tagasi esmaspäeval ja täna siis lõpetasin. Tegelikult on veel lõngaotsad peitmata, pildil peidetud vaid kudumi alla Nii tahtsin kohe isetegijas sõna sekka hüüda, et mul ka valma!
Lõngaks Novita Julia bordoo punane ( tume-tume punane, kirsipunane või veinipunane - ei oskagi täpselt öelda ). Igatahes ilus värv! Ringvardad nr. 4. Ostsin selle lõnga sooduka ajalt 0, 90 eur / tokk ja kohe 500 gr, teadsin, et sellest tuleb millalgi midagi kampsi taolist. TULIGI. Kampsi jaoks kulus kõik, alles jäi vaid meetrine jupike Seega minu pulloveri materjali hind vaid 150 kr
Kui see projekt hoolega käima lükati, hakkasin ka netis surfima ja erinevaid palmikuid kokku koguma. Seega koosneb mu kudum mulle enim meeldinud palmikutest. Alumine lai palmik oli küll paras pähkel pureda, kuid sain jagu ja olen ise ülimalt rahul, et selle vailisin. Mis ma tegin teisiti? Ma ei kudunud mummusid ega midagi sarnast. Õlapealne koosneb hoopiski tavalisest 2:2 soonikust. Seega hoiavad käised ümber käe kenasti ja ei lötenda. Käiste soonik jookseb kenasti kokku kaeluse soonikuga. Ka alumise osa soonik pole lihtne 2:2 soonik. Kuna aga Kiusupunn näppas esimese idee ära , siis mõtlesin töö käigus uue. Pool soonikut on kootud niisama, siis keerasin vahele mõned palmikud ja lõpp jälle soonikus. Kõik selle töö juures oli täpselt välja mõeldud. Ja ausalt öelda, tuli pullover veel ilusam, kui ma ette kujutanud olin. Olen SUPER rahul. Ma ARMASTAN oma kampsi
Hetkel saan teile näidata vaid lambivalguses tehtud pilte ja seepärast ei õnnestunud seljas head pilti saada. Tumedat on üldse raske pildistada. Aga homme näiteks proovin vanema poisi fotoka taha saada ja emme proovib hea modell olla
Veel poolik kamps seljas

Valmiskujul:

Alumine soonik lähemalt, näha ka laia palmikut

Ja õlapealne:


Vat ei ole mina veel pihta saanud thumbnailide paneku. Olen asja uurinud ja igatepidi proovinud, aga siiani tulutult. Seega arenemisruumi veel on......

Järgmise postituseni!

On mõnda aega jälle möödas viimasest postitusest. Käsitööga tegelen järgemööda nii, kuis saan, jaksan ja laste kõrvalt aega jääb. Ega ausalt öelda eriti jäägi. Suurema osa ajast istun tugitooli nurgas siis, kui mees töölt tuleb või kui lapsed on ööunele pandud. Ühesõnaga nokitsen hetkel põikipidi kampsi kallal. Ülemise osa tükid on valmis ja kokku nõelutud. Ja see kamps meeldib mulle juba praegu jubedamal kombel. Ootan kärsitusega, millal ükskord valmis saab. Tahaks päeva jooksul rohkem vardaid klõbistada, ind on meeletu, aga lapsed ja kodu toimetused nõuavad ju oma jao.
Täna näitan kampsist üht pisikest piilukat

Eile tähistas ka meie pere tagasihoidlikult ISADEPÄEVA! Sai omatehtud kartulisalatit ja kohupiima-vahukoore torti söödud. Terve päev oli mõnusalt rahulik ja armastav. Suurem poja joonistas issile suure kaardi, kuhu kujutas ka meie tursket issit ja mina tegin armsale perepeale käsi-käes kinda. Kuna mehel on mitu paari musti kindaid ja ise tegin äsja endale punased käpikud, siis lover`s mitten`i värvideks sai kuldne kesktee: must-punasega. Mees oli hommikul kingi üle suht üllatunud ja õnnelik ning küsis, et kuidas ma sellise idee peale tulin?! Idee pole ju tegelikult minu, vaid neti avaruste leid ja teostus vaid minu.
Aga meie kinnas sai selline armastuse hõnguline


Täna hommikul alustasin ka põikipidi palmikutega kampsi proovilapiga ja nüüdseks on siis pea 50 g tokk kampsunisse kootud. Mustri kompunnisin erinevatest lemmikpalmikutest kokku ja seepärast tuleb see ka teistest kudujatest pisut teistsugune, aga mis siis ju, ei peagi ju kõik ühesugused tulema Sellest peaks saama küll üks mu lemmikumaid esemeid.

Tervitus! Täna on siis meie peres see tähtis päev, kui täpselt 5 a tagasi sündis siis ilma keisrilõike teel minu esimene poja. 5 a tagasi! Uskumatu! Tänane hommik algas sünnipäevalauluga ja kinkide lahti rebimisega. Poja oli juba mõnda aega hiilinud poelettidel Lego Duplo punast kombaini ja seguautot ning täna ta need ka sai. Veidike kadetsemist tuli ka ette, sest ega ei saa ju kohe uusi asju vennaga jagada, kui pole isegi veel need sisse töötanud
Sünnipäeva õhuks pidi emme küpsetama pitsasaiakesi, sest torti kutt ei soovinud No mees mis mees, magusat ei taha eriti, aga pitsast ei ütle kunagi ära. Külalised tulevad meile laupäeval, eks siis saab torti ka
Käsitööst nii palju, et mitu asja on poolikud ja ootavad oma aega: kootud hõlmik, isadepäeva kudum issile, üks kootud-heegeldatud pidupluus ja sall endale. Siis liitusin koome koos põikipidi palmikutega kampsi projektiga. Viimasega pole veel algust teinud, aga lõng on täitsa olemas ja tuhin on jube suur. Lõpetan esmalt paar kiiremat projekti ära ja siis läheb täiega edasi. Eks järgmise blogitamisega tulevad ka valminud asjadest pilte.

Jätkame ämblikmehe teemadel...

Kust küll võtab üks 1a ja 8k poisslaps omale pähe ämblikmehe mõtted? Eks ikka vanemalt vennalt, kes nädala pärast juba 5a saab. Emme on kudunud ju vennale randmesoojendajad, kus ämblikmehe pilt peale silmatud, kootud on ka sallkrae, kuhu sai ämblikmehe tarvis võrkpesa punutud. Aga mitte midagi ei olnud pisipojal. Iga kord, kui suur vend emme kootud ämblikmehe asjadega uhkeldas, vaatas väiksem mulle küsivalt otsa ja laiutas käsi:" Geni ämmi?" ( loe: kus on Glen Keveni ämblikmees? ). Ja kuna pisile oli nagunii talveks sokke vaja, siis miks mitte püüda teha need võimalikult ämblikmehe tavaarile sarnaseks. Peamine on see, et Glen Keven hüüdis sokke valmimas nähes, et Geni ämmi soki
Mis sai edasi? Järgnes suurema venna nördimus, et tema tahab ka ämblikmehe sokke!! Lubasin siis lähiajal ka talle teistsuguse mustriga sokid kududa.
Antud sokid kootud nr. 3 varrastega ja ikka Novita 7-veljestä lõngaga. Uue asjana õppisin ära lühendatud ridadega sokikanna kudumise ja ka varbaots on kootud nii, et silmuste ridasid näha pole. Tulemus jäi sarnane lühendatud ridadega kudumile. Aga olen rahul. Sokid kootud, pisipojale meeldivad need väga, õpitud sai ka midagi - kasulikkust kui palju! Mustri orgunnisin ise, silme ees ämblikmehe värvid ja võrgumuster. Ja soonikuosa on kootud nimelt pikem ( ligi 12 cm ), et ka sääred oleksid soojas ja parempidised silmad on kootud keerdsilmustena - jääb väga ilus, ühtlane ja omapärane soonik. Soovitan!



Glen Keven uute sokkidega