Mina ikka heegeldamise lainel . Tegine kaelaehte. Idee leidsin internetiavarustest. Heegeldasin rõngakesed ja keskele istutasin kaunistuseks pisut väikeseid pärleid - et vähe kaunim oleks. Peaks kõrvakad ka tegema, siis kohe komplekt.

Ongi nädal läbi saanud ja minulgi üht-teist valminud. Tegin endale nõelapadja. Sai teine päris suur, aga mul palju nõelu ka . Mäletan, et kunagi oli mu vanaemal taoline nõelapadi, mõtlesin et teen mälu järgi samasuguse.



Ammu juba tahtsin mummukeed heegeldada. Saigi siis Tiimarist toodud penoplastipallikesi. Õpetuse leidsin isetegija õpitoast. Esmalt valmis prooviks midagi magusat kõrva riputamiseks.



Tegin ka üsna neutraalse värviga kaelakee - hea erinevate riietega kombineerida.



Kuna kevad ja suvi pole enam mägede taga, siis heegeldasin pisemale pojale puuvillase mütsi. Häbi öelda, aga ma harutasin seda mütsi neli-viis korda. Küll tuli ta suur, siis jälle väike. Ja kuna mummude heegeldamine päevakorral, siis sai poja mütski kõrvad endale peale.



Eelmine kord näitasin heegeldatud motiividest pilti. Leidin, et mul kodus veel taolisi. Aga miks mitte pilte seinale ise teha - tulebki omapärasem ning odavam ka kui poest osta.

Tere Isetegijad!
Võin öelda, et olen ka nüüd bloginduses käpa valgeks saanud. Sügisest saati olen teid vargsi piilumas käinud ja endale huvitavaid ideid noppinud. Kuna olen praegu pisipojaga kodune, siis on rohkem aega omaette nokitseda - olen heegeldanud, natuke niisama meisterdanud, pärlitega tutvust teinud ja hetkel pusin palmikuid kududa. Aga eks ma tahan ka nüüd edev olla ning oma üllitisi näidata. Heegeldanud olen viltimislõngast pajalapid. Mõnusalt pehmed ja paksud tulid.



Siis veel heegeldatud "inglike kesal" .



Lilleline kotike ka. Esialgu ei leidnud otstarvet, aga nüüd kasutan senapeale riputatult juukseharja hoidjana .



Mingil hetkel sattusin vaimustusse nn. vanaema ruutudest. Heegeldasin ja heegeldasin ning lõpuks valmis pilt tühjale seinale.



Liblikaid proovisin ka teha. Nemad leidsin maandumiskoha lapse öölambil.



Aga nüüd roosid. Sügisesed vahtralehed said uue ilme.



Paberpaelast roosipallid tulid ka päris kenakesed.



Siin on roosid natuke lähemalt ja värv ka loomulikum.



Roosipallide tegemise õpetus.

Mitmed isetegijad on küsinud, kuidas ma need õiepallid tegin. Ega ma kade pole, jagan nüüd tarkust teiegagi.
Vaja läheb: roosat paberpaela, rohelist paberpaela, hambatikkusid, paberiliimi ja ümarat penoplastipalli.

Õie tegemiseks on vaja roosast paberpaelast lõigata ca 30 cm pikkused jupid. Keerasin paela lahti ja murdsin selle siis pikkupidi pooleks (jäi topeltpaber). Kandsin liimi paberite vahele, et need kokku kleepuksid ja seejärel ühelepoole pabeririba. Keersin paberi ümber tiku, nii et moodustuks õis. Õie alla lõikasin ca 10 cm pikkusest rohelisest paberpaelast lehekodara. Keerasin rohelise paberpaela lahti ja lõikasin paberi paadikujuliseks. Siis keerasin paberi keskele keeru (moodustus kaheksa). Seejärel vajutasin õiega tiku läbi lehtede keerukoha. Lõpuks torkasin kõik tehtud tikuroosid ümara penoplastipalli sisse ja valmis ta saigi. Ise leidsin tegemisõpetuse sellest raamatust, kus on veel palju teisigi põnevaid ideid, mida paberpaelast teha annab. Toredat katsetamist.

Pärleid olen valmis meisterdanud kaks. Aga esialgu seegi saavutus. Kõige südamelähedasem on olnud pärleid kokku heegeldada. Üks on siis pusakee:



Teine pärlikee koos käevõru ja kõrvarõngastega valmis Värvispektriprojekti raames. Jaanuaris siis valged "lumemarjad", sekka heegeldasin "lumelilli" ka.



Aga nüüd on küll kõik. Selleks korraks. Uute kohtumisteni