Lihtsuses peitub võlu.
Minu selle aasta viimane postitus on roosiline ja üleni punane

. Tegin komplekti. Rooside tegemisõpetus
Isetegija õpitoast.Võtmetasku


Nõelaraamat


Mobiilikott

Ja kõik koos


Toredat aastavahetust
Mina tegin 300 g jõulurõõmu
Evemarile. Kuna pakk on kenasti kohale jõudnud ja tundub, et saajale väga meeldis, siis näitan nüüd, mida ma usina päkapikuna valmis meisterdasin. Mõte oli selline, et kasutan niisuguseid vahendeid, mis on kaalult kerged. Siis saab ju võimalikult palju endatehtud asju teha. Esimesena valmisid valged kootud jõulupallid. Kõik koovad, tahtsin ka proovida

. Minu omad tulid sellised palmikutega. Palle kokku kuus ja kaal vaid 108 g, sest penoplastpallid ju kerged. Pallid jäid ilusad pildile nii toas kui õues. Panen mõlemad.



Teiseks tegin jõulupärja. Pitsilise, pärlite, piparkookide, kuljuste ja slehvidega. Pärg korraliku suurusega, aga penoplastrõngas, vilt ja plastpärlid kerged – kaal vaid 116 g.


Tegin veel lisa

- kuus heegeldatud lumehelvest ja kuusega omatehtud kaart. Kaal kokku 28 g.

Ja kaal vajas veel lisa … piparkooke …. piparkoogisüdamest sai nõelaraamat ja kuuse külge riputamiseks üks lõbus piparkoogimehike ning lisaks üks pisike sokolaaditahvel. Kokku kaal 48 g.

Nõelaraamat lähemalt

ja seespoolt

Lõpuks sain kingituse kogukaaluks täpselt 300 g ja ei grammigi rohkem ega vähem. Lisandusid muidugi veel pakendid ning paelad, mida ma ära ei kaalunud.
Väga tore tegemine oli. Kindlasti osalen järgmisel aastal ka. Sügav kummardus Minuliisule selle vahva projekti väljahõikamise ja vedamise eest.
Kauneid jõule kõigile
Minuni jõudis jõulurõõmupakk Annyliisilt. Kingiks oli väga ilus jõululuuletuste salmik, kuhu ma hakkan kindlasti kõige kaunimaid jõululuuletusi üles kirjutama. Veel oli pakis vahva salmiga pisike pilt, järgmise aasta kalender, kaart ja kaks väikest Laimat. Kahjuks õnnestus mul pildile püüda vaid sokolaadipaberid - aga lapsed kiitsid, väga hea maius oli

. Veelkord suured tänd Sulle Annyliis! See oli hästi armas pakk!
Minu kõrvitsaseemneõied lähevad aina suuremaks

. Tänud emale, kes oli jälle kõrvitsasalatit teinud ja minu jaoks usinalt seemneid kuivatanud. Seekord liimisin neid lõikelauale. Suvel sai see laud ostetud ja suur soov oli sinna peale pilt põletada. Proovisin ka, aga midagi ilusat välja ei tulnud. Nüüd katsin lauapinna seemnetega ja sain hoopis sellise vahva pildi – suur kõrvitsaseemnemandala. Koguseliselt läks ära ühe kõrvitsajagu seemneid.
Huvitav, et ükskõik mida ma teen, enamus asju võtavad ümara kuju või ringi kuju - selline kuidagi väga hingelähedane vorm. Kandilisi, nurgelisi tegemisi näeb mu blogis ikka suht harva.
