TÄNUKIRIEt kõik algusest peale ära rääkida, pean alustama sellest, et augustis algas arutelu teemal, mida teha selle aastasel Isetegijate sünnipäevapeol. Pakkusin välja, et mina võiksin õpetada midagi viltimisealast. Oletasin, et keegi teine ja kolmas õpetab veel midagi ja igas õpitoas on lõpuks 5-8 inimest. Kui teisi pakkumisi ei tulnud ja lõpuks ei kogunud piisavalt osalejaid ka origami õpituba, siis jäingi ainsaks. Olin juba alguses lubanud, et teen kõigile isetegijatele sünnipäevakingi ja teen õpitoa koos materjalidega tasuta. Muidugi oli nii suur huvi mulle meeldivaks üllatuseks

Ega mind ei häiri kuidagi, kui huvilisi on 20, või ka 50. Käin ju suviti ka suvepäevadel töötubasid läbiviimas, nii, et suur rahvahulk pole mulle mingi probleem.
Nii oligi selleaastane sünnipäevapidu rahvarohke ja lõbus. No kui viriseda, siis ma oleksin tahtnud ka mõne inimesega veel muljeid ja käsitöönippe vahetada, aga lobisemiseks jäi väga vähe aega.

Kuu aega hiljem, peale minu sünnipäeva hakkas Susa mulle imelikke kirju saatma, ikka, et kas ma ta kirja olen kätte saanud ? No ma võisin ju oletada, et ta mulle sünnipäeva kaarti saata tahtis, aga kahjuks polnud ma oma postkastist midagi leidnud.
Siis ta kirjutas mulle, et pani uue kirja posti, seekord tähituna. Mõtlesin, et no on ikka järjekindel inimene, mingi tühise sünnipäeva kaardi pärast nii palju jama ja nüüd saadab veel tähituna !!

Ja siis ühel hommikul, ehk täpselt 10 novembril, kell 09.00, kui olin töölt koju jäänud, kuna pidin Mardilaadale minema, helises uksekell. Ja postitädi oli nii armas, et ronis üles neljandale korrusele ja tõi mulle tähitud kirja.

Koukisin siis diivanil kirja lahti ja oligi sünnipäeva kaart (UPS ! Praegu tuli meelde, et oleksin vist pidanud sellest pilti tegema ja teile näitama, sest kaart ise oli ka väga kena

). No jah, ja siis kukkus kaardi vahelt üks paberike, mis ümberpööratuna oli Pilvelammaste kinkekaart ühele summale.

Vaatasin ikka nii ja naapidi ja mitte ei saanud aru, mis summaga tegemist. Kuna lugesin sealt välja numbrid 150, siis mõtlesingi, et kas komakoht on puudu, et peaks olema 15.00 €, või siis, et tegemist on vana raha ehk 150 EEKiga.
Ja ausalt, kui te ka ei usu, siis mul vajus ikka suu täiesti ammuli, kui nägin, et kaart on väljastatud 06.11.11, järelikult euroajal ja koma ka pole kuskil.
Ühesõnaga,
kes iganes te ka ei toetanud minu villahunnikute kasvu ........ olen teile väga tänulik. Mul on plaanis selle eest osta erinevaid kalleid välismaalt toodud kiude, mida Pilvelambad pakuvad. Ja kui see hunnik ükskord koju toodud, näete sellest pilti ka.
Ah, jaa, miks ma varem ei kirjutanud ?
Täitsa piinlik lugu, aga mul on hetkel (ja see hetk kestab alates septembrist ja lõppu pole veel näha) lihtsalt kohutavalt kiire, unustan pidevalt mitu asja ära ja käin kalender otsaette kleebituna ringi. Nii, et palun väga vabandust, kes te põnevusega ootasite ja tahtsite teada, kas mulle teie kink ikka hinge läks. Läks, läks.

Ja siis veel see, et ma ei tahtnud niisama teksti kirjutada, vaid ikka ilusaid pilte ka lisada. Minu teksti ilmestavadki nüüd vilditud sõlgede pildid, mis ma eile Heimtalis, A.Raua muuseumis tegin.
No ja järgmisel Isetegijate peol lubasin ma õhtujuht olla.