Kõik sai alguse sellest, et Sirtsuk õpetas meile pühapäeval saarlaste kokkusaamisel Ogalalat.

Oi, jah, oli see vast keeruline, ei andnud villavatiga mässamisega võrreldagi. Ja ausalt pean tunnistama, et eks mind kiusati ikka ka

Kuna ma pärlitöödega eriti sina peal ei ole, siis, kui olin kogu toa pärleid täis ajanud, siis kõrvalt öeldi: "Miks sa neid pärleid karbikaanele ei pane ??? Nagu mina ???? ". No tore, kust ma seda pidin teadma ???

Peale selle pisteti mulle, kui võhikule kätte nii peenike tamiil-niit, et seda tuli ikka mitu korda vaatata, ennem , kui nägid, kus see üldse asub

Kui ta sunnik sõlme kippus minema (kusjuures, kellelgi teisel ta sõlme ei läinud, ainult minu käes ), siis oli teda täitsa võimatu lahti harutada. Ühesõnaga, tuba minu pärleid täis ja kogu lugu, isegi sentimeetri suurust ogalalat ei suutnud ma valmis teha. Ja siis läks kõht tühjaks ja pidi kiluvõileiba ja õunakooki sööma. Kusjuures isegi toidulaualt suutsin ma varastada ühe idee ja SUUR TÄNU -lola-, nüüd on mul külmikus kadujuustu-kirjukoer, või midagi sarnast.
Aga, ega Isetegijad ju jonni jäta. järgmine päev oli retk poodidesse.Kõigepealt korralik kalamehe tamiil ( 0,16), siis pärlinõel ja muidugi ohtralt pärleid.
Kuna olime mitu tundi pusserdanud ogalala mustrit vahtides, siis jäi see mulle isegi pähe ja õhtul saigi võetud kätte suur pärlitöö. Ja kui on ikka korralikud vahendid ja oled pärlitega kahekesi (no olgu Meeleheitel koduperenaised ja Inetu Betty olid ka kohal), siis suure pusimise peale tuli täitsa välja ka (natsa oli muidugi harutamist ka). Ja ega ma loomulikult

mingit "junni " tegema ei hakanud, ikka korralikku kaelaogalalat.
Kahjuks said küll pärlid liiga vara otsa, aga pole hullu, saabki jälle pärlipoodi minna.

Ja ega see pole veel kõik. Peale selle, kui imbi oli mind valesti õpetanud (mitte mina ei saanud valesti aru, vaid Imbi seletas valesti

), haaras mind kohutav "pusakee palavik" ( see on suht raske haigus) ja nüüd on ostetud ka sätendav heegelniit koos hunniku pärlitega ja need niidile aetud (kindlasti vähe, aga eks siis tuleb juurde ajada), nii, et hoidke alt, varsti näete pusakeed ka. Õnneks sain kohapeal veidi õpetust ka, nii, ei ole muret, et täiega puusse panen.