28 oktoober 2007 kirjutasin oma blogisse esimese sissekande:

Tere, minu käsitööblogi!

Olles aasta jagu teiste blogisid lugenud, otsustasin lõpuks ka enda omaga algust teha. Tegelikult ega ma seda teinud polekski, kui minuga ei oleks juhtunud sellist õnnetust, et ma juba 2 kuuks voodihaigeks poleks jäänud. Nimelt ütles mul selg üles ja keeldus edaspidi mind püsti hoidmast. Seega kuna eriti midagi muud mõistlikku teha ei saa, siis läppar kõhu peal netis surfata ikka jaksan. Kadedusega loen Susa ja teiste blogijate märkmeid, et " nii tore on vaadata blogist järele, mida kaks aastat tagasi tegin ". No tahaks ka ju .

Ja nüüd 3 aastat hiljem saangi sama kirjutada, hea on tagasi vaadata ja arengut näha. Blogi pidamine on pannud mind paljude asjade peale teistmoodi mõtlema, samas toonud häid ideid ja positiivset tagasisidet.

Illustreerin seda postitust oma paar päeva tagasi tehtud tööga, mis tõi palju nalja ja on väga aktuaalne. Üks kena inimene tellis minult endale musta vilditud koti, mille peale soovis valget mulgi tikandit. Mõeldud-tehtud ! Telekas mängis ja mina tikkisin, lisasin mõned pärlid ka, noh, et elavdamiseks. Töö valmis takseerisin seda ilu ja mõtlesin, küll sai ikka kena ...... keerasin hetkeks silmad teleka pole ja ... MIDA ??? ma nägin, hetkeks näidati ekraanil pr. E.Ilvest tema enda poolt kunagi disainitud mustas, valgete tikanditega kleidis. Ja siis ..... ajas see mind nii kohutavalt naerma, kujutasin ette, kuidas ma seda kotti blogis näidates saan sõimu kaela, et olen idee presidendi proua kleidilt "varastanud" . Kuigi idee polnud üldse minult ja ma absoluutselt mingit saranasust varem ei adunud, siis just niimoodi need õelad kommentaarid tekivadki. Ei pea just eriline geenius olema, et mustale materjalile valget tikandit lisada, aga kindlasti on inimesi, kes arvavad, et just nii ma tegin. Sest nagu foorumis lugeda võib, mul endal ju ideid pole.

Igal juhul väga lõbus juhus just blogi sünnipäevaks, kes oleks võinud 3 a. tagasi arvata, kuhu see blogitamine jõuab. Aga nüüd on ilmselt aeg oma blogi vaikselt mujale üle kolida, sellegipoolest on mul hea meel, et Isetegijas selline tore võimalus oli oma töid näidata ja blogi pidamist proovida.

Sussid printsessile.

Vildipilt


Paar postitust tagasi lubasin teha ka pikliku seinapildi.
Vildipiltide tegemine hakkab ühe rohkem meeldima, võimalusi on palju ja ideid ka. Täna fotokast võetud pilte uurides aga selgus, et see imeline villamaaling ei tule fotodelt üldse hästi välja. Päevasel ajal õues pildistades oleks ilmselt parem tulemus.
Inspiratsioon endiselt sellest blogist.




Üks lähivaade .

Karge põhjamaa talv on tulekul ........ see näitab ennast sügiseses metsas ......

Vildikotid


Suuremad kotid on nüüd endale ka väikesed rahakotid kõrvale saanud. Euro tulekul ju suuri mündikotte vaja, kuhu raha kõik ilusasti ära mahuks.
Rahakotid on seest puuvillase voodriga ja pealt lukuga.







Detail lähemalt





Kes kotte lähemalt näha soovib, siis ootame teid Pisihaldjaga 11-13 november Saku Suurhallis Mardilaadal .
Oleme selleks puhuks isegi uue firma loonud, nimega : Pisikesed toredad Teod Saare talu vildikambris !

Vildimaal




Proovin ikka veel, kuidas villaga maalimine käib. Proove tuleb veel, see pilt on suuruses 40*47 cm, järgmised teen piklikud.

Sügisooja villast ja õunapuulitritest. Peale põletatud mulgi mustrid.

Septembris, nagu korralikule koolilapsele kohane, hakkasin käima Rahvakunstiklubis Ettevõtlikkuse ja kultuurilooliste teadmiste arendamine kinnaste valmistamise kaudu kursusel. Samas kohas käisin kursustel ka kevadel.

Kursuse esimese tööna valmisid mul nõelkindad.



Ei maksa ehmatada sellisest erilisest lõngavärvist. Osavad nõelujad sellist lõnga ilmselt kätte ei võtaks. Aga mulle see kirju-mirju värv riiulil hirmsasti meeldis ja kuna lõnga jämedus oli ka väga oluline, ma selle lillakirju ära ostsingi. Ja mulle ikka veel väga meeldib.
Mis aga nõelumise puutub, siis oma õpetaja proua Mare Sihvre moodi, kes 3 kinnast päevas nõelub ma küll ei ole. Mul kulus kahe kinda tegemiseks ikka mitu nädalat.
Pöidla külge nõelumine oli ka üks raske teema, aga sain täitsa talutavalt hakkama.
Mõtlesin tükk aega, kas kinda seljale midagi tikkida ?? Aga tundus nii kirju pind olevat, et ega vist ikka ei sobi.

OKTOOBER


Päike ei paista, päike ei sära,
kõik linnud väikesed lendavad ära.
Õues on külm, seal lapsed ei mängi -
vara läheb pimedaks, vara poevad sängi.

Vihma sajab rabinal, vihma nii palju,
tuul on nii kuri, tuul on nii valju,
rebib kõik lehed ja ulub: "Uhuu!"
Käes on oktoober, see sügisekuu.


Julius Oro










See viimane hall kott meenutab küll rohkem sügismasendust, , kuid pole seda mitte, lihtsalt üks kaunis erksa lillega kott.

Sussid kalamehele

Väikesed vildikotikesed.


Peale suurte käekottide olen teinud ka mõned väiksemad. Saab kasutada rahakottideks või kosmeetika jaoks.



Kottidel sees puuvillane vooder ja peal lukk, asjade kinnihoidmiseks.