BLOGI 1 AASTANE SÜNNIPÄEV !!!!






Tegelikult oli see küll 28 oktoobril, aga vabalt võib õnnitlusi edasi anda ka paar päeva hiljem.

Koolivaheajal oli meil Kuressaares lastele korraldatud viltimis- ja pärlitööde õpitoad.
Sellised vilditööd tulid lastel välja:

Aga mina sain valmis oma elu esimesed SÕRMIKUD. Siiani kudus mulle sõrmikuid ikka ema, nagu ta tegi muudki kudumid. Olen elus umbes 2-3 kampsunit kudunud küll, aga oma ema kudumiskiirust ja -osavust silmas pidades, pole olnud põhjust temaga võistelda. Aga nüüd tahtsin oma uute sügisjakkide juurde pruune sõrmikuid ja kuna ema on "kaugel" Tallinnas, siis mõtlesin, et asi see nüüd Isetegija õige kohapealt lahti lüüa ja õppida sõrmikuid tegema. Mõeldud -tehtud.
Uhhuuu....esimest korda elus kuulsin sellisese asjast nagu pöidlakiil. Huvitav, kas need mõned labakud, mis aastaid tagasi kootud sai, kas ma nendele siis sellist asja ei kudunud ??? Poleks nagu kuulnudki ???
Käeseljale tahtsin teha palmikuid, neidki pole ma elus kudunud. Õnneks on Isetegija foorumis nii sõrmikute õpetus , kui ka palmikute õpetused täiesti vabalt saadaval.
Igal juhul olen väga rahul nendega, sest endale kududes on see hea asi, et saad iga hetk proovida, muidu mu pikkadele sõrmedele on üsna raske parajaid sõrmikuid saada.
Nüüd aga on mul kaunid, pruunid , soojad kindad.

Ja saigi pusakee tehtud, nagu eelmises postituses lubatud. Vahepeal oli küll tunne, et tegingi PUSA, sest peab meeles pidama, et kui oled valmis kee kuhugile ülestõmmanud ja avastad hiljem, et tuli liiga pikk või lühike, pole seda võimalik enam uuesti kerasse kerida,et siis jällegi paraja pikkusega laiali tõmmata. Nii tekkiski mul kohutav pusa vahepeal. Aga lõpuks sai mehe käte abile kõik jällegi korda.

Kõik sai alguse sellest, et Sirtsuk õpetas meile pühapäeval saarlaste kokkusaamisel Ogalalat.




Oi, jah, oli see vast keeruline, ei andnud villavatiga mässamisega võrreldagi. Ja ausalt pean tunnistama, et eks mind kiusati ikka ka Kuna ma pärlitöödega eriti sina peal ei ole, siis, kui olin kogu toa pärleid täis ajanud, siis kõrvalt öeldi: "Miks sa neid pärleid karbikaanele ei pane ??? Nagu mina ???? ". No tore, kust ma seda pidin teadma ??? Peale selle pisteti mulle, kui võhikule kätte nii peenike tamiil-niit, et seda tuli ikka mitu korda vaatata, ennem , kui nägid, kus see üldse asub Kui ta sunnik sõlme kippus minema (kusjuures, kellelgi teisel ta sõlme ei läinud, ainult minu käes ), siis oli teda täitsa võimatu lahti harutada. Ühesõnaga, tuba minu pärleid täis ja kogu lugu, isegi sentimeetri suurust ogalalat ei suutnud ma valmis teha. Ja siis läks kõht tühjaks ja pidi kiluvõileiba ja õunakooki sööma. Kusjuures isegi toidulaualt suutsin ma varastada ühe idee ja SUUR TÄNU -lola-, nüüd on mul külmikus kadujuustu-kirjukoer, või midagi sarnast.


Aga, ega Isetegijad ju jonni jäta. järgmine päev oli retk poodidesse.Kõigepealt korralik kalamehe tamiil ( 0,16), siis pärlinõel ja muidugi ohtralt pärleid.
Kuna olime mitu tundi pusserdanud ogalala mustrit vahtides, siis jäi see mulle isegi pähe ja õhtul saigi võetud kätte suur pärlitöö. Ja kui on ikka korralikud vahendid ja oled pärlitega kahekesi (no olgu Meeleheitel koduperenaised ja Inetu Betty olid ka kohal), siis suure pusimise peale tuli täitsa välja ka (natsa oli muidugi harutamist ka). Ja ega ma loomulikult mingit "junni " tegema ei hakanud, ikka korralikku kaelaogalalat.
Kahjuks said küll pärlid liiga vara otsa, aga pole hullu, saabki jälle pärlipoodi minna.



Ja ega see pole veel kõik. Peale selle, kui imbi oli mind valesti õpetanud (mitte mina ei saanud valesti aru, vaid Imbi seletas valesti ), haaras mind kohutav "pusakee palavik" ( see on suht raske haigus) ja nüüd on ostetud ka sätendav heegelniit koos hunniku pärlitega ja need niidile aetud (kindlasti vähe, aga eks siis tuleb juurde ajada), nii, et hoidke alt, varsti näete pusakeed ka. Õnneks sain kohapeal veidi õpetust ka, nii, ei ole muret, et täiega puusse panen.

Värvispektri pruun on valmis. Mõtlesin juba ammu, et vaja endale üks soe sall viltida ja pruun värv sobis selleks ideaalselt, sest sobib mu sügisriietega hästi kokku. Kasutasin mingit sifooni moodi kangast ja Jõgeva pruuni villaloori, millele tegin kaunistuseks....loomulikult roosid erienvate kiududega. Kuna see kangas jäi suht valge, ehk liiga hele, kuigi vill tuli ilusti läbi, otsustasin ta veidi teega pruunimaks "tuunida". Nüüd on märksa parem.

Minu jaoks on Päkapiku projekt lõppenud. Valmisid mõned kootud mänguasjad, sokid, vilditud võtmehoidjad, kellukestega pallid ja suurematele poistele vilditud kaantega raamatud , kuhu hea omi mõtteid, luuletusi või tüdrukute pilte sisse kirjutada-kleepida.

Praegu on väljas nii kaunis, värvikirev sügis, et peab kohe vahtralehe kimpu tegema.



Tegelikult tahtsin kirjutada oma reisist ja käsitööst sellega seoses.
Käisime töökaaslaste Malle ja Svetaga Madeiral päikest , sooja ookeani ja kõrgeid mägesid nautimas:





Küll tehakse seal ikka ilusat ja peent käsitööd, kui poleks ise näinud ei usukski, et see käsitööna valminud on. Naised tikivad ilmselt nii ööd, kui päevad, meeste tööks on aga mustrite väljamõtlemine ja paberile panek (mis on loomulikult palju lihtsam, kui nõelaga sada korda sõrme torkamine )

Käisime spetsiaalses tikkimisele pühendatud muuseumis tutvumas vanade tavade ja käsitööga. Madeiralased tikivad kauneid broderiipitse ja madaltikandit nii ühe-, kui ka mitmevärvilisena:



Samuti teevad nad superilusaid ristpiste tikandeid. Neid kõiki on muidugi tuhandete eurode eest võimalik igalt tänavanurgalt osta.





Aga ega minagi käed rüpes sinna sõitnud. Kaasa ostetud bambusvardad teenisid ennast korralikult ja edasi-tagasi lennureisi ajal valmisid pitsilised sokid. Muide minu arust on bambusvarrastega märksa lihtsam kududa, kui sama nõelaga heegeldada.