Aasta viimane päev on käes.
Aeg teha kokkuvõtteid.

Ei tea kuidas mujal, kuid Saaremaal on tõeliselt kaunis talveilm ja lund sajab koguaeg juurdegi.




Kuna sellel aastal sai tutvutud lähemalt muhutikandiga, siis aasta viimaseks tööks on kõige õigem valmis teha üks kena tikitud nipiga muhu vatt.
Kui keegi mäletab siis vati tooriku omandasin ma juba maikuus
Aga, kes ei teaks, et kaua tehtud kaunikene !!
Tegelikult on iga asjaga nii, et kõik on kättevõtmise asi. Eks ettevalmistused-mustri väljaotsimine-kangale kandmine võtab ka oma aja, kuid kui juba nõel ja niit käes, siis läheb tikkimine ise kiiresti.
Mustri tuletasin muhu lilledest ise, kuna mu lemmikvärv on punane, siis said vatile ka punased moonid, maasikad ja karikakrad.
Ka heegelääre tegin ise.

Käisin eile Kuressaares Laurentsiuse kirikus Rannapi-Sibula-Varjuni kontserdil ja kuna mul rängalt vedas, nimelt leidus täpselt meile mehega esireas pehmetel toolidel 2 vaba kohta, siis nautisin Sibula-Varjuni duette täiega. Uhhh, vägev oli, sobiv kontsert aasta lõpetuseks.
Kui koju jõudsin tegin kohe ühe soojaga vati ka valmis.






Nüüd oli ettenähtud, et siia alla tuleb kaunis foto minu tänasest sampuse kõrvale mõeldud, ilusasti aastat lõpetama jääv.........................Pavlova.
Ma vist ei hakka siin viha pritsima, mis mu Jossu kanade toodangust sai, ikkagi pühad ju. Aga nüüd tegin vihaga, kuigi öeldakse, et süüa peab hea tujuga tegema, uue Pavlova. Käin teist nagu imikut ahjus vaatamas-piilumas, kui röögatust kuulete, teadke, et mu Pavlova läks jällegi kord solgipange !!!!! Mul hakkab juba refleks tekkima, aga kook ikka välja ei tule .
Kui keegi mulle kunagi külla peaks tulema ja mõtlema, mida mulle külakostiks tuua, siis siin on nimekiri:
mune,
mune,
mune,
suhkrut,
küpsetuspaberit.

Kui mu Pavlovast täna midagi välja peaks juhuslikult tulema, mida ma väga ei looda, siis panen siia pildi ka. Prügikastist ma pilti tegema enam ei hakka. Vihale ajab.


Nii, mingi Pavlova nüüd küll välja tuli, ainult aru ma ei saa, miks tõeliselt tugevaks vahuks löödud, läikiv, ilma suhkrutükkidetta, praktiliselt vahustamisnõus mitte väljuv segu, ahjus ilusasti küpseb-kuivab, aga siis jättes ta ahju ilma kütteta kuivama, ta vajub alla ja ei ole enam nii kohev ja kaunis , kui ennem ??????? Keegi kindlasti teab ???



Tumevalgel on küll õigus, et Pavlova tuleb tellida neilt, kes teha oskavad, ja siin tekib jällegi see küsimus, miks on käsitöö nii kallis ???? Või tellitud tordid-kringlid ??? Vaat sellepärast ongi, et kui teha ei oska, siis tuleb maksta.
Sest Pavlovasse minevad:
4 muna maksavad 8.-
200 gr suhkrut- 3.-,
tärklis-äädikas-sool- 1.-
vahukoor 10.-
maasikad (sügavkülmast tasuta)
granaatõun 2.-
Kokku: 24.-, olgu ümardame 25.-
aga kohvikust tellides maksab 240.- UPS !!!!

Tuleb endal selgeks saada !!

HEAD PAVLOVA AASTAT KÕIGILE !!!!

Eile toimus Saaremaa Isetegijate Tulevärk, ehk tegusa käsitööaasta lõpetamine.

Teeviit peopaika nägi välja selline:




Loodetavasti ei riielda minuga, et triibusallist isetegevuslikult teeviida tegin. See oli muideks ka täna, järgmise päeva hommikul alles. Mis juhtus ilmselt sellepärast, et praegu on talv ja turiste liigub vähe.
Kui ühel aastal ootasin mandrilt külla töökaaslasi tegin meie firma logo, seaga, uhke sildi teeotsa. Toika otsas oli suur roosa notsu. Aga teadagi, kuna oli jaanilaupäev, mõtlesid mõned tegelased, et notsusilt kaunistaks hästi ka nende jaanipäeva pidu ja varastasid nii sildi, toika, mille otsas see oli, kui ka maa sees olevad raudpoldid.
Seekord läks paremini ja keegi ei tulnud ka lõnga ostma.

Ja vaadake nüüd seltskonda, kõik puha muhutikandiga kaetud. Kahjuks ei paista üks ütlematta kaunis Saarlanna tikitud vöö välja.









Kõikidele üllatuseks suutsin mandrilt kohale meelitada Sussimemme , oma tütre Musamemmega.



Õpetab siin Tumevalgele susside viltimist.

Ja nii me siis õppisime, kuidas ikka neid suurepäraseid varbasoojendajaid teha.










Hiljem sõime veel torti ja loomulikult, nagu jõuludele kohane jagasime kingitusi.

Mina näiteks sain sellise kingituse:





Pange tähele, et see paks tumehall vilt on Sussimemme kingitus ja selle suure punase rulliga on ta seda ikka hästi kõvaks rullinud. Rulli tõi ka mulle kingiks, et saaksin ise ka selliseid tugevaid vilte teha

Tumevalge tõi isetehtud leiva, mille viimased riismed sõin täna hommikul ja suussulava kõrvitsamoosi, milles ma kahtlustan oli ka apelsiini sees. Peab talt retsepti välja pinnima. Jube hea oli !!

Ja need pikad värvilised juuksed on Imbi saadetis koos kutsuga potilille ja kommikarbiga.

No on ikka tore, kui kinki saad !!!!

Alles täna nägin (üldiselt ma vanade postituste kommentaare ei loe) , et Lilianake oli mulle saatnud sellise lingi.
Väga kasulik asi, aitähh sulle. See käib meie kõigi tööde ja nende piltide kohta. Ja näitab veelkord, et ma olin õigel teel oma õiguste eest seismisel.

Saarlaste jõulupeo ettevalmistamiseks, kuhu oli kõigile salajaseks külaliseks mandrilt kutsutud Sussimemm, käisin ma tema juures ennem sussikursusel.

Peab ütlema, et vaidlusi oli meil palju , hoopiski mitte nii, nagu tänasel jõulupeol, kus kõik tema juttu aupaklikult kuulasid. Ma ikka vaidlesin vastu ja tahtsin koguaeg omamoodi teha. Aga Sussimemm kamandas mind siis jälle õigele rajale. Ja õieti tegi, kuigi hiljem kodus olid mul ikkagi pooled õpetussõnad meelest läinud.

Aga nüüd ma vähemalt olen omandanud mõned sussitegemise oskused.
Aitähh sulle, Maarja.

Kuidas ma Pavlova tordi asemel Pavlova plönni tegin.


Selle postituse teen ma just sellepärast , et minu käest on korduvalt küsitud, kuidas mul nii ilusad käsitööd valmivad, et kas mul ka midagi kunagi metsa läheb ??? Nüüd saate mõnusalt diivanil lösutades ja kuuseküünalde sära vaadates muiata minu geniaalse kokandusalase läbikukkumise peale.


Kõik sai alguse sellest, kui me oktoobri lõpus oma keskkooli aegsete klassiõdedega Tallinna Vanalinnas Lühikeses jalas Matilda kohvikus kokkusaime. Seal pakuti suus sulavat Pavlova torti. Kui ühel päeval seda ka Hommikutelevisioonis tehti, otsisin retsepte ka netist ja leidsingi mitu. Tundus väga lihtne olevat.

Mõeldud-tehtud.
Egas muud, kui munavalged vahtu ja ahju kuivama. Tulemus oli selline:



Kui keegi juhuslikult ei tea, mis asi see Pavlova on, või milline ta välja peaks nägema, siis originaal on siin: Matilda kohviku Pavlova tort.


Kas on saranased ??? Kas või silmi vidutades ??? Või läbi sõrmede vaadates ????

No nii, saades nüüd Isetegija foorumist natsa abi, siis teine katse tuli juba veidi parem. Besee ennem ahju panemist


Kuivas ta ahjus peaaegu terve päeva , vahepeal sai metsast isegi kuusk ära toodud.

Ja lõpptulemus on selline


Besee kihi peal on maasika kiht ja siis toorjuuste-vahukoore-laimi-sokolaaditükkide kord peal. Kõige peale käivad granaatõuna tükid.

Ja nüüd ka maitsest: ütleme nii, et hamba all ei karju, besee ei murendu muidugi nii nagu vaja, vaid lihtsalt on üks valge kõvamat sorti mass. Ka maitse võiks parem olla, näiteks laimi võiks rohkem tunda olla. Matilda kohviku omaga võrdlust muidugi ei kannata . Ablosuutselt mitte !!!!

No ütleme nii, et kondiitrit minust enam ei saa, aga kui te kuskil näete besee tegemise kursust, siis andke teada, ma lähen ka.

Veel suviseid kotte lumisel taustal.

Rukkililled kotil.



No nii ilusad välgu poolt särama löödud lumehelbed

Sõnu pole vist vaja









Ühel kommenteerijal oli õigus, et mu uut titkitud vööd kiputi sõrmega katsuma.




Meie ülemus oli jõulupeole tellinud ka mustkunstniku. Kui ta mind välja kutsus lasi valida kahest vahtkummist pallist ühe ja selle pihku suruda. Teise palli võttis oma kätte ja kaotas selle õhku ära. Kui ma siis oma peo lahti olin teinud, vaatsid sealt vastu ühe palli asemel 3

Meil on täna tööjuures Jõulupidu !!!

Et, kõik algusest peale ilusasti ära rääkida, pean alustama eelmisest aastast. Nimelt toimus meil siis Jõulupidu ühes Tallinn vanalinna restoranis. Ja looooooomulikult nagu naisterahvastele kohane, oli meil tööjuures palju juttu teemal : Mis küll sellel aastal jõulupeole selga panna ?????

Läksin siis poodi ja üllatus-üllatus mind ootaski seal üks kena pidulik kleit, pealegi veel täiesti nagu mulle õmmeldud - hästi selga istuv ! Mõeldud-tehtud, kleit kaasapakitud ja kodu poole. Aga tööjuures ütlesin, et kuna ma eriti palju sellistes pidulikkes kohtades , kus sellist kleiti kanda, ei käi, siis kallid töökaaslased arvestage, et järgmised 10 aastat näete mind igal jõulupeol selles kleidis .



Aga , kuna tegemist musta kleidiga, millele lihtne aksessuaare külge "pookida", siis täna on esimene aasta, millel vahetan ära kleidivöö. Kuigi ma sama vöö järgi olen mitmeid vilditud vöid teinud, siis seekord ma ei viltinud, kuigi talvel oleks soe vöö täitsa omal kohal.

Tegin hoopis muhutikandiga vöö. Ütleme nii, et lihtne ja just väike töö see polnud.......nii, et kui teate mõnda pidulikku üritust, kus ma sellega võiks eputada, andke teada !!!










Kleitseljaspilt saabub mõne päeva pärast ka, ma lihtalt ei suutnud kauem oodata, et selle tööga kõigi ees eputada.

Ja nagu aru saate on see järjejutt, järgmine osa aasta pärast.

Kui teile tundub, et te pole sellist rahvuslikku mustrit varem näinud, siis võin täie mõistuse juures öelda, et see on JÄRVA-JAANI-ŠOTI muster.



kingituseks Svetale, šotikate fännile.

Kassid on kuum teema ja peale kottide sobivad nad suurepäraselt ka pluusidele. Need pluusid on tehtud väikestele printsessidele, aga sobiksid suurematele ka



Veel üks Muhu teemaline kott.




Ja kuna õnnestus hankida juurde mõned soolavakad, siis kui keegi veel endale või kingituseks soovib, siis vakad on täiesti saadaval, hinnaga 250.-. Tundub , et ka soolavakkadele tuleb hakata kasse maalima.