Tegin tellimustööna ühe fuksiaroosa koti, pildil on kott teel oma uue omaniku juurde.




Aga see kaunis must kott näitab end kaunilt mu aiasaaduste kõrval.

Laadalainel

Suvised nädalavahetused on isetegijaile ikka väga kiired. Nii mõnigi on öelnud, et väga väsitav. Aga pole hullu, küll me talvel puhkame.
Nii ka möödunud nädalavahetus möödus mul linnutiivul.
Reede õhtul sõitsime seltskonnaga Stockholmi, Eesti Majja Saaremaa päeva sisustama.
Tantsuansambel "Piiprellid" ja Reet Lõugas hoolitsesid muusika ja tantsu eest:



Meie Lyga müügi eest:



Peale meie oli müüjaid muidugi palju rohkem, aga hea, et ma paar piltigi teha jõudsin. Muide meie Hunditädi triibukeed olid laadal üks nõutumaid kaupu !! Kahju, et mul neid ainult 5 tükki kaasas oli. Ilmselt oleks kordades rohkem neid müüa saanud.


Tagasisõites suudeti mu auto just niimoodi ära parkida:



Täitsa uskumatu. Kui laevale sõitsin oli põrand veel all, kui hommikul tulime uuesti autosse, polnud põrandat ega midagi, ainult suured rekkad ja hobusteveokid vaatasid vastu. Laev oli nii täis, et isegi jalgratas poleks vist enam peale mahtunud.

Pühapäeval Eestisse jõudes võtsin suuna kohe Haapsalu poole. Vaja ju Isetegijatele kaasa elada.



Täiesti juhuslikult sallikudumise I ja III koht pildile püütud. Palju õnne neile ja Kuduvale Koeraomanikule muidugi ka !! Väga tublid olete ja auhinnalised kohad on auga välja teenitud !!!

Ja no nii kaunist daami ei saa küll pildistamata jätta



Ja veel mõned kaunid käsitööd :







Ja no loomulikult ei saanud ka mina pildistamata jätta Sallitantsu ja selle kauni tantsu tantsijaid.






Ei tea, millal ma nii kaugele jõuan, et kooks ka midagi õhulise salli laadset ???

Tähelepanuks kõigile, kes on küsinud, kuidas saaks endale mõne kauni vildist koti, minu blogist !!!


See on väga lihtne, kirjutage mulle siia foorumi postkasti või meilige: marelirannap@gmail.com.


Nüüd aga viimased valminud kotid ennem nende ärasõitu

Mõtlesin juba ammu, et peaks proovima teha ka musti kotte. Ja kuna üks kott ka telliti, siis tegingi 3 musta kotti üks ilusam, kui teine

Kaks kotti viisin eile Pirita Kloostri päeva laadale.
Siinkohal tervitused Josefiinele ja Laimale, kes ka suure hooga seal kauplesid. Vaene Laima veel nii, et B. Lehtlaan tahtis tal kõva lauluhäälega kõrvad peast tirida.
Peale kella 10.00 hommikul hakkas hirmus äikesevihm, just siis, kui kõik vilditud sussid ja kotid olid müüridele laotud. Ega sis ei jäänudki muud üle, kui pikk kile peale tõmmata. Aga ega turistid lasknud ennast häirida, nii, nad siis käisid ja pildistasid mu vildikotte läbi vihmamärja kile.
Ja kohe oli platsis ka ostja, nii, et esimene must kott uhke päevalillega ostetigi suure vihmaga kile alt ära.

Ja nii ka teine, nii, et pilte neist polegi.

Nii, et kahjuks on pilt ainult sellest tellitud kotist ja seegi vilets pilt kodus tehtult. Aga vähemalt jääb mingi mälestus.

Üks kena roheline:




Siilid udus :



Ja päikesepaistes:

Valminud on veel vilditud kotte:

Ja nagu kiirele isetegijale kohane, pole neid muidu aega pildistada, kui praamilt viimasena maha sõites

Nädalavahetusel käisime VII Rahvarõivalaagris.

See toimub küll alati Tõstamaal, kuid ennem tehakse ka väljasõit kuhugile huvitavasse paika. Seekord siis Muhusse. Ennem laagri avamist aga oli sõbranna Hille meile kahele välja ajanud ühe toreda perekonna Muhust, kelle juurde me endid vanu Muhu siilikuid ja muud põnevat vaatama sättisime. Vaat, oli see alles tore .....

Siilikud olid uhkelt diivanile, muhu tekile, valmis seatud.



Nagu peres kombeks, oli neid ikka igast ajajärgust. Punane siilik:



Ja igale möödule. Kui ikka talje natsa suurenes, egas siis muud, kui väheke nööpe juurde




Aiad ilusti tikitud:



Või siis hoopis üks triipudest siilikus tikitud, seekord ristpistes:



Ja iga triip loomulikult erineva mustriga:



Sellest saigi minu lemmiksiilik, sest vaadake ise, ai ei ole mitte tikitud vaid .........




...just, maalitud. Ja millised värvid, et pole oma 50 aastaga maha koorunud !!!



See oli eriti armas detail:


Ja no nukule ka ikka siilikut vaja:



Kui kõik olid üle vaatatud, imetletud, pildistatud, aru päritud, pakiti siilikud kokku ja suka sisse järgmisi huvilisi ootama.





Sokikese käest sain veel ühe erilise siiliku pildi. Nimelt olla Muhu saarel 2 ruudulist siilikut veel alles. Keegi võiks ju koopia teha, muidu kaob päris unustuste hõlma.

Helena Eriku siilik: