MIS ON PILDIL ?

MAALITUD POEKOTID

Maalisin veel paar poekotti.
Esimene on selline kott, millega saab poodi minna ilma, et ostunimekirja oleks kaasa vaja võtta, sest tervislike toiduainete nimekiri on juba kotil.



Igaüks võib muidugi oma nimekirja kotile maalida, sest inimesed osatvad ju poest erinevaid asju.






Head isu !!!!
Ja teisele kotile maalisin Maasika - toorjuustutordi, koos vajaminevate koostisaintega, et poodi minnes midagi ostmata ei ununeks.

Selle aastase projekti Isetehtud oma sussid raames valmisid mul 5 paari susse ja järgmised on juba kaunistamise ootel. No, mis teha, kui ma ei saa teha ühte sussipaari korraga, vaid ikka mitu !!!!





Sussid on vilditud kelle muu, kui Sussimemme õpetuste järgi. Tallad nahast, peal kaunistused, millede inspiratsiooni olen saanud Sissu sussidest. Nii, et kõik olen kuskilt maha nihverdanud .

Käisin eile Iluuisutamise Galat vaatamas:



No oli ikka võimas elamus küll ja J.Plusenko tegi ikka võimsaid hüppeid.



Millised kiirused, kõrged hüpped ja graatsia !!!!

Koju jõudes oli ka mul niiiiiiii suur hoog sees, et punusin mõned kõlapoogad kohe






See on Saaremaalt Karja Kihelkonna kõla muster. Ainult, et ma "luuletasin " ise värvid.
Loodetavasti Kosmosemutt ei saa infarkti minu isetegevust nähes !!! Aga õnneks ta blogisid eriti ei loe . Võibolla mõni saab isegi värvide järgi aru, et ma hakkan seda pooka kasutama meie TK " Käsitöö läbi aastaaegade " projektis. Juhul muidugi, kui ma selle töö üldse tähtajaks valmis saan, mis on suure kahtluse all esialgu, sest olen liiga suure tüki haugata võtnud. Oh, oleks ma ainult heegeldatud linikuga piirdunud


Õige Karja kõlapook näeb välja selline:



Kunagi teen sellise ka veel, minu arust väga kenad värvid ja muster. Muhu omad on ka väga ilusad, oranzi-punasega, minu lemmikvärvid. See tuleb ka ära proovida.

ISETEGIJATE KALENDER 2010





Tore-tore, kalender käes !!!
Aeg teha kriitikat Teada ju on, et need, kes projektiga ise ei tegele, on need kõige targemad kriitikat tegema.

Vaatasin kalendri läbi eest tahapoole ja tagant ettepoole ja mida ma ei leidnud sealt ??????? See oli kriitika.

Kontrollisin siis eelmise aasta kalendriga........ja oligi......hoopis parem, kui eelmine aasta. Kujundus meeldis mulle rohkem, ei olnud enam nii kirjut (sallitriibustikuga) tausta. Igalt autorilt ainult 1 töö, väga hea. Tegijate pildid juures...jälle väga hea . Ja õnneks on mul mäluga raskusi, kalendris oli töid, mida ma varem näinud polnud , seega oli ka üllatusmomente.
Eks see oli küll veidi imelik, et kui kõik teised olid kirjutanud oma tööst, siis mina kirjutasin millegipärast oma eluloo ja mitte lühikese ???? .
Vist läks midagi nihu, sest mul palutigi kirjutada endast, mitte oma tööst.





Ja veel üks väike asi häiris mind, nimelt oli unustatud kirjutada lõppu, Isetegijate tegemistele allkirjad. Ei pruugi kohe aru saada, mis sündmusega tegu.
Igal juhul tohutult suured tänud kõigile, kes kalendri tegemise-tellimise-kohaletoimetamisega tegelesid. Kahjuks polnud nende nimesid kalendris kirjas, kuigi oleks võinud olla. Ehk on järgmine aasta ?

Kokkuvõtteks ootan juba järgmist kalendrit, , tööde kokkukorjamine juba käib ! On lootust, et järgmise aasta kalender ilmub õigeks ajaks ja neid tuleb siis kohe mitu tellida, et oleks mida kingikotti panna.


Ja, et mitte nii sama siin lobiseda , lisan ka ühe viimase aja töö, ehk poekotte on võimalik ka mustale taustale maalida.



Küll mitte nii ilusti, kui valgele taustale, aga midagi ikka. Kahjuks on mustad kotid ka tunduvalt väiksemad, kui valged, nii, et poest saab tuua vaid piima ja saia korraga.

Uuel aastal uue hooga, teeme koos kõikvõimalikke projekte !!!

Nagu olen teiste blogidestki lugenud, siis ka mina poleks selle aastasel ühisüritusel Lapitekk Aasta Emale 2010 osalenud, kui poleks saanud selleks eraldi kutset. Miks ? Sest inimeseloom on laisk ja olegem ausad, lappide tegemine jumala ilusasti ja õiges mõõdus on ikka väga raske !!! Harutada tuleb alati kümneid kordi. Võibolla mõni ei haruta ka ja teeb kohe õige suurusega lapid, kuid minul see küll nii ei lähe kunagi. Ja siis veel see, et kui ma pean tellimise peale midagi tegema , siis tuleb mulle ikka pinda käia, et ma selle töö ka ära teeksin . Seega, väga hea, et mulle kirjalik kutse esitati, nüüd on lapid valmis ja hea meel

Kui lappe kuduma hakkasin, otsisin algul mustreid igasugustest raamatutest, kuni meelde tuli, et mul on ju "Haapsalu salli" raamat olemas ja nüüd ongi lappide mustrid sealt. Kuubikukiri ja Karukella muster. Ja ma üldse ei hakka lisama, mitu korda ma neid harutasin.

HEAD UUT AASTAT KÕIGILE !!!!

Pikka ja teguderohket käsitööaastat, et me kõik midagi uut õpiksime ja üha paremini teeksime !!!

Kuna mitmel pool Eestis sadas eile õhtul laia lund, kuid Saaremaal oli selge, külm, karge ilm, siis ilmselt väga paljud kuuvarjutust näha ei saanud, küll aga õnnistati meid kauni vaatepildiga !!! Lisangi siia eilse kuuvarjutuse pildi Saaremaalt.

Aasta viimane päev on käes.
Aeg teha kokkuvõtteid.

Ei tea kuidas mujal, kuid Saaremaal on tõeliselt kaunis talveilm ja lund sajab koguaeg juurdegi.




Kuna sellel aastal sai tutvutud lähemalt muhutikandiga, siis aasta viimaseks tööks on kõige õigem valmis teha üks kena tikitud nipiga muhu vatt.
Kui keegi mäletab siis vati tooriku omandasin ma juba maikuus
Aga, kes ei teaks, et kaua tehtud kaunikene !!
Tegelikult on iga asjaga nii, et kõik on kättevõtmise asi. Eks ettevalmistused-mustri väljaotsimine-kangale kandmine võtab ka oma aja, kuid kui juba nõel ja niit käes, siis läheb tikkimine ise kiiresti.
Mustri tuletasin muhu lilledest ise, kuna mu lemmikvärv on punane, siis said vatile ka punased moonid, maasikad ja karikakrad.
Ka heegelääre tegin ise.

Käisin eile Kuressaares Laurentsiuse kirikus Rannapi-Sibula-Varjuni kontserdil ja kuna mul rängalt vedas, nimelt leidus täpselt meile mehega esireas pehmetel toolidel 2 vaba kohta, siis nautisin Sibula-Varjuni duette täiega. Uhhh, vägev oli, sobiv kontsert aasta lõpetuseks.
Kui koju jõudsin tegin kohe ühe soojaga vati ka valmis.






Nüüd oli ettenähtud, et siia alla tuleb kaunis foto minu tänasest sampuse kõrvale mõeldud, ilusasti aastat lõpetama jääv.........................Pavlova.
Ma vist ei hakka siin viha pritsima, mis mu Jossu kanade toodangust sai, ikkagi pühad ju. Aga nüüd tegin vihaga, kuigi öeldakse, et süüa peab hea tujuga tegema, uue Pavlova. Käin teist nagu imikut ahjus vaatamas-piilumas, kui röögatust kuulete, teadke, et mu Pavlova läks jällegi kord solgipange !!!!! Mul hakkab juba refleks tekkima, aga kook ikka välja ei tule .
Kui keegi mulle kunagi külla peaks tulema ja mõtlema, mida mulle külakostiks tuua, siis siin on nimekiri:
mune,
mune,
mune,
suhkrut,
küpsetuspaberit.

Kui mu Pavlovast täna midagi välja peaks juhuslikult tulema, mida ma väga ei looda, siis panen siia pildi ka. Prügikastist ma pilti tegema enam ei hakka. Vihale ajab.


Nii, mingi Pavlova nüüd küll välja tuli, ainult aru ma ei saa, miks tõeliselt tugevaks vahuks löödud, läikiv, ilma suhkrutükkidetta, praktiliselt vahustamisnõus mitte väljuv segu, ahjus ilusasti küpseb-kuivab, aga siis jättes ta ahju ilma kütteta kuivama, ta vajub alla ja ei ole enam nii kohev ja kaunis , kui ennem ??????? Keegi kindlasti teab ???



Tumevalgel on küll õigus, et Pavlova tuleb tellida neilt, kes teha oskavad, ja siin tekib jällegi see küsimus, miks on käsitöö nii kallis ???? Või tellitud tordid-kringlid ??? Vaat sellepärast ongi, et kui teha ei oska, siis tuleb maksta.
Sest Pavlovasse minevad:
4 muna maksavad 8.-
200 gr suhkrut- 3.-,
tärklis-äädikas-sool- 1.-
vahukoor 10.-
maasikad (sügavkülmast tasuta)
granaatõun 2.-
Kokku: 24.-, olgu ümardame 25.-
aga kohvikust tellides maksab 240.- UPS !!!!

Tuleb endal selgeks saada !!

HEAD PAVLOVA AASTAT KÕIGILE !!!!

Eile toimus Saaremaa Isetegijate Tulevärk, ehk tegusa käsitööaasta lõpetamine.

Teeviit peopaika nägi välja selline:




Loodetavasti ei riielda minuga, et triibusallist isetegevuslikult teeviida tegin. See oli muideks ka täna, järgmise päeva hommikul alles. Mis juhtus ilmselt sellepärast, et praegu on talv ja turiste liigub vähe.
Kui ühel aastal ootasin mandrilt külla töökaaslasi tegin meie firma logo, seaga, uhke sildi teeotsa. Toika otsas oli suur roosa notsu. Aga teadagi, kuna oli jaanilaupäev, mõtlesid mõned tegelased, et notsusilt kaunistaks hästi ka nende jaanipäeva pidu ja varastasid nii sildi, toika, mille otsas see oli, kui ka maa sees olevad raudpoldid.
Seekord läks paremini ja keegi ei tulnud ka lõnga ostma.

Ja vaadake nüüd seltskonda, kõik puha muhutikandiga kaetud. Kahjuks ei paista üks ütlematta kaunis Saarlanna tikitud vöö välja.









Kõikidele üllatuseks suutsin mandrilt kohale meelitada Sussimemme , oma tütre Musamemmega.



Õpetab siin Tumevalgele susside viltimist.

Ja nii me siis õppisime, kuidas ikka neid suurepäraseid varbasoojendajaid teha.










Hiljem sõime veel torti ja loomulikult, nagu jõuludele kohane jagasime kingitusi.

Mina näiteks sain sellise kingituse:





Pange tähele, et see paks tumehall vilt on Sussimemme kingitus ja selle suure punase rulliga on ta seda ikka hästi kõvaks rullinud. Rulli tõi ka mulle kingiks, et saaksin ise ka selliseid tugevaid vilte teha

Tumevalge tõi isetehtud leiva, mille viimased riismed sõin täna hommikul ja suussulava kõrvitsamoosi, milles ma kahtlustan oli ka apelsiini sees. Peab talt retsepti välja pinnima. Jube hea oli !!

Ja need pikad värvilised juuksed on Imbi saadetis koos kutsuga potilille ja kommikarbiga.

No on ikka tore, kui kinki saad !!!!

Alles täna nägin (üldiselt ma vanade postituste kommentaare ei loe) , et Lilianake oli mulle saatnud sellise lingi.
Väga kasulik asi, aitähh sulle. See käib meie kõigi tööde ja nende piltide kohta. Ja näitab veelkord, et ma olin õigel teel oma õiguste eest seismisel.

Saarlaste jõulupeo ettevalmistamiseks, kuhu oli kõigile salajaseks külaliseks mandrilt kutsutud Sussimemm, käisin ma tema juures ennem sussikursusel.

Peab ütlema, et vaidlusi oli meil palju , hoopiski mitte nii, nagu tänasel jõulupeol, kus kõik tema juttu aupaklikult kuulasid. Ma ikka vaidlesin vastu ja tahtsin koguaeg omamoodi teha. Aga Sussimemm kamandas mind siis jälle õigele rajale. Ja õieti tegi, kuigi hiljem kodus olid mul ikkagi pooled õpetussõnad meelest läinud.

Aga nüüd ma vähemalt olen omandanud mõned sussitegemise oskused.
Aitähh sulle, Maarja.

Kuidas ma Pavlova tordi asemel Pavlova plönni tegin.


Selle postituse teen ma just sellepärast , et minu käest on korduvalt küsitud, kuidas mul nii ilusad käsitööd valmivad, et kas mul ka midagi kunagi metsa läheb ??? Nüüd saate mõnusalt diivanil lösutades ja kuuseküünalde sära vaadates muiata minu geniaalse kokandusalase läbikukkumise peale.


Kõik sai alguse sellest, kui me oktoobri lõpus oma keskkooli aegsete klassiõdedega Tallinna Vanalinnas Lühikeses jalas Matilda kohvikus kokkusaime. Seal pakuti suus sulavat Pavlova torti. Kui ühel päeval seda ka Hommikutelevisioonis tehti, otsisin retsepte ka netist ja leidsingi mitu. Tundus väga lihtne olevat.

Mõeldud-tehtud.
Egas muud, kui munavalged vahtu ja ahju kuivama. Tulemus oli selline:



Kui keegi juhuslikult ei tea, mis asi see Pavlova on, või milline ta välja peaks nägema, siis originaal on siin: Matilda kohviku Pavlova tort.


Kas on saranased ??? Kas või silmi vidutades ??? Või läbi sõrmede vaadates ????

No nii, saades nüüd Isetegija foorumist natsa abi, siis teine katse tuli juba veidi parem. Besee ennem ahju panemist


Kuivas ta ahjus peaaegu terve päeva , vahepeal sai metsast isegi kuusk ära toodud.

Ja lõpptulemus on selline


Besee kihi peal on maasika kiht ja siis toorjuuste-vahukoore-laimi-sokolaaditükkide kord peal. Kõige peale käivad granaatõuna tükid.

Ja nüüd ka maitsest: ütleme nii, et hamba all ei karju, besee ei murendu muidugi nii nagu vaja, vaid lihtsalt on üks valge kõvamat sorti mass. Ka maitse võiks parem olla, näiteks laimi võiks rohkem tunda olla. Matilda kohviku omaga võrdlust muidugi ei kannata . Ablosuutselt mitte !!!!

No ütleme nii, et kondiitrit minust enam ei saa, aga kui te kuskil näete besee tegemise kursust, siis andke teada, ma lähen ka.

Veel suviseid kotte lumisel taustal.

Rukkililled kotil.



No nii ilusad välgu poolt särama löödud lumehelbed

Sõnu pole vist vaja









Ühel kommenteerijal oli õigus, et mu uut titkitud vööd kiputi sõrmega katsuma.




Meie ülemus oli jõulupeole tellinud ka mustkunstniku. Kui ta mind välja kutsus lasi valida kahest vahtkummist pallist ühe ja selle pihku suruda. Teise palli võttis oma kätte ja kaotas selle õhku ära. Kui ma siis oma peo lahti olin teinud, vaatsid sealt vastu ühe palli asemel 3

Meil on täna tööjuures Jõulupidu !!!

Et, kõik algusest peale ilusasti ära rääkida, pean alustama eelmisest aastast. Nimelt toimus meil siis Jõulupidu ühes Tallinn vanalinna restoranis. Ja looooooomulikult nagu naisterahvastele kohane, oli meil tööjuures palju juttu teemal : Mis küll sellel aastal jõulupeole selga panna ?????

Läksin siis poodi ja üllatus-üllatus mind ootaski seal üks kena pidulik kleit, pealegi veel täiesti nagu mulle õmmeldud - hästi selga istuv ! Mõeldud-tehtud, kleit kaasapakitud ja kodu poole. Aga tööjuures ütlesin, et kuna ma eriti palju sellistes pidulikkes kohtades , kus sellist kleiti kanda, ei käi, siis kallid töökaaslased arvestage, et järgmised 10 aastat näete mind igal jõulupeol selles kleidis .



Aga , kuna tegemist musta kleidiga, millele lihtne aksessuaare külge "pookida", siis täna on esimene aasta, millel vahetan ära kleidivöö. Kuigi ma sama vöö järgi olen mitmeid vilditud vöid teinud, siis seekord ma ei viltinud, kuigi talvel oleks soe vöö täitsa omal kohal.

Tegin hoopis muhutikandiga vöö. Ütleme nii, et lihtne ja just väike töö see polnud.......nii, et kui teate mõnda pidulikku üritust, kus ma sellega võiks eputada, andke teada !!!










Kleitseljaspilt saabub mõne päeva pärast ka, ma lihtalt ei suutnud kauem oodata, et selle tööga kõigi ees eputada.

Ja nagu aru saate on see järjejutt, järgmine osa aasta pärast.

Kui teile tundub, et te pole sellist rahvuslikku mustrit varem näinud, siis võin täie mõistuse juures öelda, et see on JÄRVA-JAANI-ŠOTI muster.



kingituseks Svetale, šotikate fännile.

Kassid on kuum teema ja peale kottide sobivad nad suurepäraselt ka pluusidele. Need pluusid on tehtud väikestele printsessidele, aga sobiksid suurematele ka



Veel üks Muhu teemaline kott.




Ja kuna õnnestus hankida juurde mõned soolavakad, siis kui keegi veel endale või kingituseks soovib, siis vakad on täiesti saadaval, hinnaga 250.-. Tundub , et ka soolavakkadele tuleb hakata kasse maalima.

Ja näedsa, magasingi maha, kui nädalavahetusel külastas mu kahe-aastast blogi 100 000 inimene

Veel kotte !!
Seekord midagi loomasõpradele.






Ja minu nunnu !!!!!



Mustri alus leitud netist.

Ja veel uut Muhu mustrit ka.




Kellel veel kotti pole, siis need on endiselt 150.- saadaval.

Ohhooooo..... .....selline artikkel ja milline kaunis pilt veel kõrval !!!!
Olen nüüd kuulus!!!

Et õigustada oma blogi pealkirja tegin mõned vilditud ......




ei-ei-ei , need pole päkapikumütsid...... , hoopis kohvikannusoojendajad.

VARSTI KÄES ON JÕULUD !!!!!


Kellel rahvusmustrites poekottidest villand , võib jõuluajal kanda selliseid kotte:

Tänasest panen oksjonile kaks komplekti kuuluvat eset.
Poekoti ja soolavaka.



Head pakkumist kõigile!!

KÕIK ÕIGUSED SELLES BLOGIS LEIDUVALE KUULUVAD AUTORILE JA BLOGI SISU KASUTAMINE ILMA AUTORI LOATA ON KEELATUD.


Vabandan veelkord, et tekitasin siin blogis ühe postitusega paraja peavalu, nii endale, teistele foorumlastele, kui adminnidele. Ma tõesti ei tahtnud kedagi solvata, ega panna inimesi üksteist süüdistama. Ma lihtsalt ei saanud oma pettumuse põhjustest veel kirjutada, kuid täna ma seda siis teen.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest:
Ühel ilusal septembrikuu sügispäeval jalutasin mina mööda Kuressaare vanalinna ja nägin silmanurgast ühte hämmastavat asja. Anne Kunstistuudio akna peal olid väljas 6 plakatit, A4 lehtedel. Ühel plakatil olev pilt tõmbas kohe minu tähelepanu endale. Nimelt oli sellel suurelt minu töö- vilditud vöö helmestikandiga .



Vaadates pilti lähemalt, sain aru, et tegemist on minu blogist võetud fotoga, mille olin lihtsalt enda tarbeks ja blogisse panekuks pildistanud oma kodus voodi !!!!! peal. Aga see plakat polnud lihtsalt ilus plakat, vaid sellega reklaamiti stuudios korraldatavaid tasuta kursuseid täiskasvanutele. Minu tööga, ilma minult luba küsimatta ja ilma minu nimeta !!!!
Seisin seal akna ees, saamata isegi aru, kas olen vihane, pettunud või ajab see mind naerma. Kui vaatasin teisi plakateid, leidsin sealt veel ühe tuttava töö, nimelt Hunditädi rahvuslikud keed. Teisi töid ma ei tundnud, ühelgi polnud ka nime all.

Vaatasin oma ja Hunditädi tööga palkatit ja mõtlesin, huvitav, kes annab neid kursusi ? Mind pole küll sinna kutsutud helmestikandiga rahvuslikke vöid õpetama, aga äkki Hunditädi on ? Hiljem saadetud kiire meil tõi loomulikult vastuseks, et ka tema ei tea asjast midagi.

Kuna mul oli fotokas kaasas tegin aknast pildi ja läksin sisse asja uurima. Proua Anne Tootmaad küll õhtul enam kohal polnud, kuid seeeest oli salongis stuudio perenaine Vaike Kivilo. Rääkisin siis talle oma mure ära, et selline lugu, see on minu töö, miks pole mult luba küsitud ja miks mu nime all ei ole ? Proua sai mu murest aru, pani mu nime kirja ja lubas asja parandada, ehk mu nime sinna alla kirjutada. Aga see polnud mu ainuke mure , küsisin veel, kas neile ei tundu, et petavad inimesi reklaamides kursusi plakatitega, millel olevat tööd need kursuslased iialgi õppida ei saa. Küsisin, et kui ma tulen kursusele "Ehete kujundamine", siis kas mul on võimalus ning kas mulle õpetatakse neid kauneid kirjusid keesid, mis pildil ?? Selle peale vastas pr. Kivilo, et muidugi, küll siis õpetatakse ????? Olin päris jahmunud ja ei uskunud oma kõrvu, kas tõesti on proua Anne Tootmaa õppinud pärliusse tegema ja oskab ka rahvarõiva seeliku triibustiku järgi täpselt välja arvutada, mitu ja mis värvi pärlit on vaja ennem alustamist niidile lükkida ???

Koju minnes mõtlesin, miks küll A.Tootmaa tegi sellise veidra triki, et pani minu Eesti Käsitööliidu konkursil "Eesti oma kiri" auhinnatud tööde hulka jõudnud vöö plakatile ilma minu teadmata ja luba küsimatta ??? Te kindlasti arvate, et ta ei teadnud kelle töö see on või nii...... aga A. Tootmaa tunneb mind väga hästi, olen oma töid tema salongis ka müünud, tal on mu telefoni number, ta on mulle ka helistanud, kui TAL oli midagi vaja. Miks ta nüüd ei helistanud ??? Inimene, kes tegeleb selliste teemadega pidevalt, käis kindlasti ka Tallinnas, Pika tn. E.Käistööliidu ruumides näitusel, kus olid kõik võistluste tööd väljas. Seal ta ju pidi nägema mu töid. Kas tal mitte seal ei tekkinudki mõte sellist kursust korraldada ???

Olgu, võibolla ta ei käinud Tallinnas sellel näitusel, aga Hunditädi pärlikeed oli tehtud Saaremaa Suveniir 2009 konkursile, kus ta võitis nendega II koha. Vaat see pole küll võimalik, et ta neid Kuressaares ringitiirutaval näitusel 2 kuu jooksul ei näinud. Võibolla oli ta isegi hindamiskomisjonis ??? Äkki tal tekkiski Hunditädi keesid nähes mõte selline kursus teha ???

Mõned päevad hiljem mõtlesin, et tegelikult oleks huvitav minna kursusele "Mustrid saarte rahvakunstis". Tegelen ju just praegugi koguaeg selle teemaga ja see on mulle südamelähedane. Mul vaba aeg, kursus tasuta, huvitav, miks mitte minna, sest tingimused, mis olid ette antud, neid tätsin ma ka. Pealegi, äkki näidatakse või antakse isegi järele tegemiseks (sest olen kuulnud, et A.Tootmaa prindib netist teiste töid välja, laseb õpilastel-praktikantidel nendest koopiad teha ja paneb siis oma nime all galeriis müüki !!!! Nii, et ärge imestage, kui satute suvel Kuressaarde, et Anne galeriis võivad teie enda tööd juba müügil olla) veel minu blgoist võetud töid. Mõeldud- tehtud helistasin A. Tootmaale. Ta oli väga lahke, ütles, et pole probleemi, kursusel veel vabu kohti on ja ta paneb mind kirja. Leppisime kokku, et neljapäeval ma lähen kohale kell 18.00ks ja kaasa pole vaja midagi võtta ning tuleb arvestada mõne tunniga. Tore ! Siis küsisin veel, et huvitav, miks tal pole netis väljas, et mis seal kursusel toimub täpsemalt, et mitu korda nädalas kokku saadakse, kes on õpetajad, milline programm on, mida läbi võetakse , millised töövahendid mul peavad olema jne..... oleks ju loogiline selliseid asju ennem teada, kui ennast kursusele kirja panna, sest polnud ju sedagi infot, ka kursus toimub ainult loengu vormis, või tehakse ikka praktilisi töid ka. Ja te ei usu oma silmi, mis ta mulle selle peale vastas !!!! Ta ütles, et tal on küll programm olemas, aga ta ei saa seda netti üles panna, sest netis on niiiiiii palju vargaid ja kohe on keegi , kes varastab tema kursuse programmi ära ja teeb siis ise samalaadse kursuse !!!!! Ega eestlased lollid ole, juba vanarahva tarkus ütleb, et KÜLL HUNT HUNTI TUNNEB .
Kõik oli ilus hetkeni, kuni ta küsis, et mis mu nimi ka on, et see kirja panna........ ega ta mu nime kuuldes veel ei minestanud, aga kuna pidin talle meiliaadressi saatma, et ta saaks mulle avalduse blanketi saata, siis sellele tuli 2 tunni pärast vastus, stsiteerin:
Tere,
Pean Teid kahjuks kurvastama aga täna päeval pärast Teie helistamist täitus grupp "Mustrid saarte rahvakunstis". Samal ajal vabanes üks koht kursusesel " Loov Saaremaa kultuurilugu". Kui teil on soov seal osaleda siis saadan teile selle avalduse.
Lugupidamisega
Anne Tootmaa

Ilus jutt, aga kuulsin ka hiljem , et talle oli väga oluline olnud, et kursusel osalejad vastaksid etteantud normidele, ehk kursusele mida ta mulle pakkus on alla kirjutatud, et sinna sobivad ainult:
giidid, koduturismi korraldajad, majutusasutuste teenindjad ja külavanemad. Ja nagu ma mainisin tunneb ta mind väga hästi, seega teadis ta kohe, et mul pole mingit võimalust sellel kursusel osaleda.

Minu vastus talle oli :
Tere!
Kuidas on võimalik, et kui ma teile helistasin, siis registreerisite
mind ju sinna gruppi, teie jutu järgi pidi seal mitu vaba kohta olema.
Ega tegemist ei või olla sellega, et te minult luba küsimatta
reklaamisite seda kursust minu blogist salaja võetud fotoga, lisamatta
minu autoritööle minu nime ??????? Kas te sellel kursusel kavatsete
oma juttu illustreerida ka minu originaaltöödega ??? Ja sellepärast ei
ole mind võimalik sinna gruppi enam registreerida ??

Nagu te ilmselt kuulsite, käisin üllatunult-solvunult teie salongis
eelmine neljapäev oma imestust avaldamas. Olin väga nördinud,
kusjuures te tunnete mind ju väga hästi ja teil on olemas ka minu
tel.nr, täiesti arusaamatuks jääb, miks te sooviga minu tööga oma
kursust reklaamides minult selleks luba ei küsinud, või minu nime
plakatile ei pannud. Oleksin lubanud seda rõõmuga. Kui te leidsite
üles minu blogi, ilmselt oleksite sama lihtsalt suutnud mulle ka meili
saata, või helistada.
Aga lugedes neid reklaame, ja saades üle solvumisest hakkas mind
huvitama teema "Mustrid saarte rahvakunstis". Seega jääb mulle siiski
arusaamatuks, miks te mind äkki välja praakisite.Kuidas on võimalik,
et te peale minu helistamist ja minu registreerumist saite vabad kohad
kellelegi teisele anda ????
Olen FIE ja tegelen viltimise ja tikkimisega, seega kvalifitseerun
sellele kurusele täiesti.

Sellele kirjale järgnes selline vastus, stsiteerin:
Tere!
Kui Teiega rääkisime oli tõesti 2 kohta nende inimeste arvelt, kes olid küll registreerunud aga avaldust polnud kirjutanud.
Eile pärast seda kui olime telefoniga rääkinud tulid nee 2 sihtgrupi inimest maalt, kes olid eelnevalt end registreerinud ja kirjutasid avaldused. Kursuste haridusministeeriumi reglemendi järgi olime kohustatud võtma need inimesed. Teie tööst foto on võetud google otsinust ja seal ei olnud andmeid autori kohta.
Kui oleksime seda teadnud et see on Teie töö, siis kindlasti oleksime lisanud Teie nime. Teie tööst on kaunis pilt.
Lootsime heatahtlikult, et see pilt on inimestele rõõmuks ja heaks näiteks ilusast teostatud tööst.
Võime pildile lisada Teie nime, tehnika ja teostamise aja, kui seda soovite.
Vabandan eksituse pärast.
Kõike head ja kaunist sügist,
Lugupidamisega Anne Tootmaa


Esialgu jäin uskuma, et äkki tõesti googeldades leiab lihtsalt minu pildi ja ei nime ega midagi. Proovisime siis mehega pool tundi erinevaid sõnu googeldada ja tõesti-tõesti leiduski sõna "saarte mustrid" alt see sama foto. Kui nüüd sellele fotole klõpsata, siis avaneb hoobilt minu blogi !!! Üllatus-üllatus ja minu pilt, koos nimega suurelt kõrval. Kas tõesti ei ole selle alusel võimalik mind identifitseerida ???????? Nähes minu nägu suurelt koos nimega Mareli ??????? Kas tõesti ei ole siis aru saada, kelle tehtud see vöö on ?? Pealegi, kui vaadata silmadega, mida me kõik ju teeme, siis pildi kõrval on eesti keelne märkus: Kujutis võib olla autoriõigustega kaitstud. No võiks ikka natuke ju mõelda ka ???


Seega, mina kursusele ei pääsenud, aga ma tunnen Saaremaalt päris paljusid inimesi, kes tunnevad jällegi teisi inimesi ja nii ma leidsingi inimesed, kes sellele kursusele pääsesid. Ja kurtes neile esialgu ainult, et ma ei pääsenud sellele kursusele kuna seal said kohad täis, tuli mulle vastus, et : Kuidas on võimalik, et sa ei pääsenud, kui sellel kursusel on veel palju vabu kohti ?????
Oh, jah........no ütle nüüd, nuta või naera !!!!

Igastahes rohkem A.Tootmaa nendel kursustel minu töid näidata ei julgenud.Kursus lõpeb novembri lõpul ja nagu olen kuulnud, pole seal just palju õpitud-tehtud, seega paras pettumus ka kohalkäijatele. Nii, et mul ei peaks väga kurb meel olema, et ma sinna ei pääsenud.

Nüüd te kindlasti tahate teada, kuidas näevad nüüd välja need plakatid, mis endiselt aknal ripuvad. Et kuidas minu ja Hunditädi nimed seal plakateid kaunistavad. Eh, teid ...... tuhkagi, plakatid seisavad endises hiilguses (käin sealt pidevalt mööda) pole seal kellegi nime all. Te võite neitist ise vaadata, Tasuta kursuste alt, äkki on seal teiegi tööd üleval.


Miks ma seda kõike kirjutan ???
Aga selleks, et peale oma eelmist karmi sõnumiga blogipostitust olen saanud mitmeid kirju, kus Isetegijad kirjutavad oma samalaadsetest üleelamistest. Kõik , kellele olen seda lugu rääkinud, ütlevad, et kirjuta sellest ja kaeba kuhu vaja. Ei ole ikka nii, et elan ülevee Saaremaal ja keegi ei saa teada, mida ma teen. Ei ole ka nii, et võtan võõra töö ja reklaamin sellega oma kursust, ehk teenin võõra tööga endale raha. (kursus oli küll tasuta, aga seda ju rahastati mingist fondist).

Sõbranna Hille leidis selle netist A.Tootmaa Kunstikool on ka Vabaharidusliidu liige.
See kiri on saadetud ka Tiina Jäägerile Vabaharidusliidu programmi juhile, kes lubas asja uurida ja minuga veel ühendust võtta.

Loomulikult on ka võimalaus iga oma tööst tehtud fotole lisada suurelt tempel üle lehe, et keegi seda kasutada ei saa, paljud siin foorumis ju lisavadki oma nime töö alla, aga ma pole seda eriti kauniks kaunistamise võtteks pidanud...oleks vist pidanud. Aga soovitan kõigile vähemalt väike meeldetuletus lisada, et blogis leiduva kasutamiseks peaks ikka viisakalt luba küsima.

Käisime Kuressaares Riina Tombergi kudumiskursusel ja tema ütles nii ilusti:
"Kui ma näen kuskil kellegi poolt välja mõeldud ilusat ja huvitavat mustrit, siis ma mitte ei otsi kopeerpaberit, vaid lähen koju ja mõtlen veel ilusama ja veel huvitavama mustri välja."
Vot nii, see peaks olema meie kõigi moto !!!!