Tekiaruanne
Valmis on kaks viiendikku! Ja kui tavaliselt suurte tööde puhul umbes poole peal tuleb hirmus tüdimus, siis see tekitegu läheb aina põnevamaks. Ikka võtan ja sätin neid lapikesi aeg-ajalt, ega suuda otsustada, mismoodi nad lõpuks paigutada. Kas päris juhuslikult või mingi mustri järgi.

Suur ports punaseid lapikesi sai tehtud ühe Tallinas käigu ajal. Tallinn-Tartu maantee lihtsalt teeb niisuguseks ... ärevaks. Iga möödasõidu ajal hoian kramplikult istmest kinni
Pildil üleval paremas nurgas on aga poja uute hammaste puhul valminud lapike. Nüüd tal veel parem mind närida.
Tudengite soovil pean kevadsemestril mõned loengud. See aine, mida õpetan, näeb välja nagu ülemise rea keskmine lapike.
Ja üks lapike sai õite kevadiselt roheline ...

Muide, laste puslematt on tõesti suurepärane alus, millele heegeldised v kudumised nööpnõeltega venima kinnitada

FIMO lingikogu
On asju, mida saab teha beebi kõrvalt, ja on asju, mida ei saa.
Heegeldamise või kudumise võib korraks lihtsalt nurka visata, kui vaja tita kukkumast kinni püüda või elektrijuhtmete vahelt ära tuua või lihtsalt sülle võtta ja kallistada. Aga FIMOga nii ei saa, vaja enne käsi pesta. Lõngakerasid võib beebi lakkuda ja närida, sellest ei juhtu midagi hullu, lõngakerasid võib kõrinatega taguda ja mööda tuba laiali loopida. Aga FIMOt ei tohi.
FIMO mätsimine tahab aega ja süvenemist, vaikust ja rahu. Selle poole tunniga, mis tita tudub, ei jõua mitte midagi. Nii ma siis lihtsalt unistan ning surfan netis. Lingikogu on juba nii suureks paisunud, et vajab hädasti korrastamist.

1. Kunstnikud ja lihtsalt harrastajad, kelle tööd mulle väga meeldivad
(Kindlasti on neid veel, ma pole lihtsalt jõudnud rohkem leida.)
DONNA KATO Üks tuntumaid polümeersavi-kunstnikke.
LAURA TIMMINS
DESIREE McCROREY Tema jagab ka igasugu põnevaid õpetusi. Nt kuidas teha kaleidoskoop-toru, vale-ussinahka, keerispärleid jm.
KATHLEEN DUSTIN
VALERIE AHARONI
GERA SCOTT CHANDLER
DAYLE DOROSHOW
LISA PAVELKA
KERSTIN RUPPRECHT Tema teeb võrratuid millefiori pärleid ja jagab ka õpetusi.

2. Õpetused ja tehnikad
A. Millefiori
Torude vähendamine: peab pigistama, mitte rullima. Ja värskelt valminud (sooja) toru on lihtsam töödelda kui vana. http://www.polymerclaycentral.com/poleigh/reducing.html
Üks saksakeelne juhendite kogu:
http://fimo.schnugis.net/canes/fimo_canes.html
Kaleidoskoop-toru:
http://www.polymerclaycentral.com/kalcane1.html
Surprise cane ehk mida teha tavaliste spiraalidega:
http://www.pcpolyzine.com/september2001/surprise.html
Lilled
Lihtne lilleke: http://www.pcpolyzine.com/april2001/balloon.html
Spring flower: http://www.katopolyclay.com/.../spring_flowers.pdf
Hortensia: http://www.polymerclaycentral.com/.../hydrangea.html
Krüsanteem: http://www.dm.net/~vyxxan/chryscane.html
IT lemmik-roos: http://www.polymerclaycentral.com/rose1.html
Roositegu ilma pastamasinata: http://guide.dada.net/hobby_femminili/interventi/2001/10/72115.shtml
Olgu siin siis Flikri millefiori pool kah:
http://www.flickr.com/groups/millefiori_canes/pool/

B. Muud
Mokume gane -- algselt Jaapani metallikunstitehnika.
http://saint-angel.deviantart.com/art/...
http://www.mokume-gane.com/Pages/What_is_Mokume.html

Mica shift tehnika. Osa polümeersavisid (metalli-efektiga) sisaldavad selliseid osakesi, mis erinevalt poolt vaadatuna tunduvad olevat erinevat tooni (mõtle sametile!). Kui sellist savi mitu korda läbi pastamasina rullida, joonduvad need osakesed ühes suunas. Kui mõnede suunda muuta, saab põnevaid efekte tekitada.
http://www.polymerclaycentral.com/cyclopedia/micashift_projects.html
http://kelliesklay.homestead.com/micashiftlesson.html

Natasha pärlid -- nö pahupidi pööratud pärlid:
http://www.artist-how-to.com/natashabead.htm
http://www.polymerclaycentral.com/poleigh/natasha.html

Vormide kasutamine
Üldine jutt: http://www.angelslanding.com/pushmolds/faq.html
Ühe võrratu ripatsi õpetus, kahjuks prantsuse keeles: http://paroledepate.canalblog.com/archives/2008/01/26/7700825.html
Templite kasutamine
http://www.polymerclayweb.com/stamps.asp
Ja lõpuks üks slide show õpetustega leht: kihvtid ripatsid, pärlid, soola kasutamine, raamide tegemine ilusatele fimotükkidele jm. http://polymerclaybeads.blogspot.com/

3. Targad paigad
Polymer Clay Central: http://www.polymerclaycentral.com/
Delphi foorum Polymer Clay Central (28295 liiget!): http://forums.delphiforums.com/polymerclay
Tasuta võrguajakiri Polyzine: http://www.pcpolyzine.com/
Suurepärane lingikogu: http://www.skygrazer.com/polymerclay/resources/lessonlinks.htm

4.
Tintide, värvide, igasugu purude ja vedela FIMOni seekord ei jõudnudki.

Kaks meetrit proovilappi
Algas kõik sellest, et leidsin kapist ühe vana kampsuni. Nostalgia tuli peale.
Lõng sai toodud Saksamaalt, kui klassiga seal käisime 1990ndate algul. Tookord väljamaa lõngapoodi sisenedes võttis hetkega silme eest kirjuks ja pea ringi käima -- kõike oleks tahtnud. Aga raha oli ju hirmus vähe!
Eestist ei saanud tollal midagi, ja kudumisisu rahuldamiseks tuli igasugu trikke välja mõelda. Näiteks see roheline vest sai tehtud vanadest sallidest ja ühest titakampsunist (pilt seljaosast, eespool ainult üks suur kaelaauk, rohkemaks lõnga ei jätkunud):

Aga jah, oli tõeline luksus võtta see Saksamaa lõng ja hakata kohe kuduma, ilma et oleks vaja olnud enne harutada või pesta või lõngavihist kera kerida. Lõnga koostisele ma tollal muidugi tähelepanu pöörata ei osanud, aga väga hull akrüül ei tundu olema: kampsun ei läinud topiliseks sagedasest kandmisest hoolimata ja püsis suht kenasti vormis.
See lõng meeldib mulle väga siiani, nii et otsustasin teha vanast kampsunist uue. Vana oli selline (pildistamine meenus poole harutamise pealt):

Ainult et uue jaoks mustri leidmine osutus kohutavalt keeruliseks. Algul tahtsin midagi palmikulist, aga õige pea selgus, et lõng selleks ikkagi liiga luru. Siis proovisin erinevaid pitse, aga ükski polnud nagu see õige. Ja siis vihastasin ning otsustasin, et pole mõtet mustri otsimisele aega raisata, kui ma suht täpselt tean, milline see välja peaks nägema. Asi see siis ise välja mõelda ... Kulus õige mitu lehte paberit ja pool meetrit proovilappi, enne kui rahule jäin.
Niisiis, pitsiline libapalmik:

Head sõbrapäeva!

Minu kolmas FIMOmätsing
Olin vahepeal haige. Nii hirmus nõrkus oli, et isegi heegelnõel tundus liiga raske, fotokast rääkimata. Nii et kuigi uusi tekilapikesi pole ma ammu näidanud, jääb see ka täna tegemata.

Need printsessidega FIMOripatsid valmisid tegelikult juba ammu, siis kui metsa all oli veel pisut lundki. (Kas tõesti tänavu talve ei tule? Nuuks ...)




Arvan, et oli tark mõte nikerdada tehnika harjutamiseks midagi lapsele, mitte endale. Ma ei tea küll, mida ta sellise hulga ripatsitega peale hakkab. sest ega ma siis ainult neli tükki neid teinud!

Pärleid veeretasin ikka ka.

Pool "torust" on sellest hoolimata veel alles. See on müstiline, kuidas need "torud" venivad, ükskõik kui vähe materjali omast arust ka ei võta.
Kõigepealt tegin valmis pea. Vähendasin seda ja tegin keha külge. Kui oleks keha kohe teinud, oleks asi lõppkokkuvõttes liiga suureks läinud ja mul oleks neid printsesse veel neli korda rohkem. Pildilt on näha ka üks rumal viga: käe kõrval valge riba ei tohiks olla katkendlik, see tegi käe koledaks nurgeliseks.


Aga jah, mis nende jubinatega peale hakata???

Väike. Valge. Plekkidega
Minu jaanuarikuine töö oli poja vest. Seda tehes õppisin kolme asja:
1. tuleb teha kavand,
2. tuleb teha tööproov,
3. kui kavand ja tööproov tehtud, tuleb neid ka kasutada!
Ma ei tea, kuidas need lihtsad tõed mul alatasa ära ununevad.

Esiteks sai vest sutsu liiga väike (St kuigi kaua seda kanda ei saa. Aga võib-olla ongi niimoodi hea, saab uue teha, steekidega. Käin muudkui seda FREDDY VESTI piilumas.)
Teiseks ei sobi üks muster teistega kokku, sest on palju kribum. Need alumised siksakid peaks ka jämedamad olema. Fotolt paistab see minu arust eriti hästi välja, kudumise ajal ei saanud arugi. Selliste hämarate ilmadega, nagu praegu on, ei paista helevalge muster tumevalgel taustal muidugi suurt üldse välja. Aga päikese käes on ilus.
Kolmandaks see sinine kass, mis sai täitsa huupi kootud. Tütar arvas, et see on ämblik Alles siis, kui "ämblik" tuti kaela sai, soostuti teda kassiks pidama.
Aga soe on see vest küll, ja hästi-hästi-hästi pehme! Üles ei haruta.

(Hmm, kui nüüd meenutada ... Siis ega mulle enda tehtud asjad kohe pärast valmimist ei meeldigi tavaliselt. Alles paari päeva pärast vaatan, et väga hull polegi. Ei tea, miks nii. Ja kas ma ainuke selline?)