Tekiloo lõpp
Tekk valmis. Lõpuks ometi
Teki mõõtuteks sai 150 x 190 cm ning kaaluks veidi üle ühe kilo. Mõnus kerge ja 98% villane

Kokkuheegeldamine, mida ma kartsin kui hirmtüütut tegevust, oli tegelikult lõbus. Mitme lapikesega meenus ju mõni naljakas lugu. Kuidas poja trepist üles ronima õppis (ja siis muudkui ronis ja ronis ja ronis, ja me mehega vaheldumisi ka muudkui ronisime, et ta kogemata alla ei kukuks). Kuidas tütar harjutas lasteaia näidendi jaokskõva hääle tegemist (see hääl oli ikka tõesti vali). Või kuidas külmkapp ja telekas otsustasid peaaegu üheaegselt katki minna ning järgmisel nädalal ühel hommikul ei tahtnud ka auto käivituda ...
Kokkuheegeldamise käigus kahel korral sain ehmatada, et olen vist oma lapikesed valesti üle lugenud. Õnneks leidsin mõlemad kadunud motiivid üsna ruttu üles, ühe mänguasjakastist, teise raamaturiiulist. Pole just eriti originaalsed peidukohad, eriti just mänguasjakasti tasub alati vaadata
Sain ka taas kord kinnitust, et heegeldamine võtab kohutavalt palju lõnga. Nimelt sai motiivide ühendamise ajal punane lõng päris otsa. Õnneks oli mul sahtlipõhjas alles üks vana auklik sokipaar, mis samast lõngast tehtud. Harutasin siis sokisäärest veidi lõnga, niipalju kui tundus tarvis olevat. Selle jupiga ei saanud ma aga tehtud kümnendikkugi vajalikust ja lõppkokkuvõtes pidin üles harutama poolteist sokisäärt
Teki serva tegin alguses pitsi, "nagu peab". Aga see ei sobinud sugugi, stiil oli vale. Tundus, et ükski teistsugune pits ka ei sobiks ja kulus paar päeva, kuni tuli päästev idee servad lihtsalt vähisammul üle heegeldada. Kõigepealt üks rida tavalisi kinissilmuseid, et serv liiga venima ei hakkaks, ja siis need tagurpidi kinnissilmused, mis jäävad vahvalt sakilised.

Edaspidiseks tasub aga meelde jätta, et kõik lõngajupid tuleb töö sisse peita kohe, mitte koguda kokku 108 motiivi ja seda siis tegema hakata

Mida teha tekiga
Tekilapikesed on nüüd lõpuks valmis. Kõik 108 tükki. Just lugesin üle. Aga vot kokkuheegeldamine on probleem, sest lapsed kipuvad appi, ei lase mul rahulikult mõelda ja sättida:



Poja arust on vist niisamagi lahe, saab neid lapikesi loopida ja närida. Valmis tekk oleks ju palju igavam.
Tegelikult on mul siin nii palju pilte pojast ka sellepärast, et ta sai hiljuti 1-aastaseks! Tütar tegi torti ja puha. Käis juba mitu päeva varem kavala näoga ringi: "Ma ei ütle, mis ma tordi peale teen, see on üllatus!" Ja siis veidi hiljem: "Emme, kas number 1 kirjutatakse niipidi? Või teistpidi?" Tordile sai see 1 igatahes õigetpidi