ILUSAT ESIMEST ADVENDINÄDALAT!



Ei ole meil tänavu susse akna laual, on hoopis kotikesed, mis emme esimesel advendiööl valmis heegeldas, et päkakatel oleks ikka koht, kuhu hommikuks miskit pista. Päkakad võtsid koha omaks küll.

Rainer küll hästi enam nendesse väikestesse tegelastesse ei usu. Arvas, küllap issi.... No ega väga palju valesti ei arvanudki, ainult issi poolest oleks tal vast 2 päkapikku seitsme aasta jooksul käinud.

Johhaidii, kus võivad kogu aeg kisada, kakelda ja pahandust teha. Ei tea, kas lasevad mul täna lõpuks ometi postituse lõpuni kirjutada. Haiged ka põrgulised, teist nädalat poisid kodus. Üks köhib, teine tatistab ja siis vastupidi. Õue ka ei saa ja siis polegi muud kui emmet peedistada. Silveril oli just täna pikem nurgaseanss. Ronis riiulisse, valas ülemisel riiulil beebiõli pudeli ümber, mul alumistes riiulites kangad.... Siin ei aita enam asju korviga lakke ka riputada, kõik saadakse igalt poolt kätte.

Vaatasin siin just natuke blogides ringi. Pole ma ise viimasel ajal miskit nii suurt ega ilusat teinud. Eks mul enda jaoks muidugi vabandus ka varnast võtta - jooksevad siin ümber laua ringi...

Aga tegin mõned päkapikud:





Ja ühe suure läikiva muna tegime. Rainer mõtles välja milline peab olema ja mina mõtlesin, kuidas seda teha. Pimedas helendab kah teine natuke.





Kootud said veel mõned kindad lastele:















ja sokid:





Tüdrukule enne suurt talve üks müts:







Tüdrukule heegeldasin lõngamugulatest ühe sooja kleidi. Kogu tegemise aja vaatasin, et ei sellest ilusat asja saa. Sellised jämedad akrüülisegu lõngad pole ikka heegeldamiseks. Aga kui viimane tumeroheline triip alla serva sai, tundus, et polegi asi nii hull. No igatahes soe ta on ja väjanägemine sai selline:











Väike perenaine peab ise ka kudumise plaani, vähemalt mustrit juba valib...



Rainer saab nädala pärast seitsme aastaseks. Juba!!! Ikkagi võiksin ma tema sündimiset kõige pikemaid lugusid rääkida. Plika varsti kahene, sellest nagu ei mäletagi midagi erilist. Sups ja valmis, mis seals ikka...
Poisil nädala jagu juba esimene sünnipäeva kink ka käes. Naabrinaised tegid jälle "loomse" kingituse.





Nimeks pandi Viiu. See tal nüüd kolmas kits. Soku sõime vahepeal ära, tuleb kevadel uus otsida.

Ah soo, ma pole nii ammu ju kirjutanud! Mul käisid ammu-ammu Mardid ka...











Talv on meil täna selline:



No nii, ongi enam-vähem valmis. Nii postitus kui värskekapsa supp. Poole tunni pärast tuleb mees töölt, pean seniks Rainerile appi minema. Väiksemad teevad jälle pahandust.... ohh, k... küll...

Näputöid mul ka ikka pooleli ja plaane on hulgim... tegelikult tahaks kangesti vahepeal pärleid näppida. Muid huvilisi-abilisi selle töö juurde ka muidugi jaguks... näis, näis.... unistada ju ikka võib....

Peab siit eest ära kobima jah. Rainer ütleb, emme , sa oled suur nagu diisel rong.... kui ma terve monitori ära varjan...

Ikka mõnusat advendiaega ja tegusat jõulu ootamist teile!!!


Tsau!


PS: mis sai siis minu eelmise postituse laternast? Ei mädanenud ära, kõrbes sevast pruuniks, kuivas kortsu ja lõpuks kits sõi selle ära!