Tere viimast munadehommikut.

Laps kooli saadetud, pildid ritta seatud ja mis muud kui blogima.
Palju pole sel kuul veel jõudnud. Kui lumi poleks maha tulnud, ei jõuaks sedagi. Kaks krunti vaja puhtaks riisuda.Oleks usinam välitööline olnud, olnuks juba riisutud võinud olla. Aga nüüd jah, on paras kiht lund maas. Lapsed otsisid jälle kelgud välja ja ootasid jõuluvana.
Aga mul paar aprilli rohelist valmis ja üks veel valmimisel. Ei miskit keerulist, ikka seda, mida vaja. Sokid...



ja vast selleks korraks viimane kaelus. Vähe väiksem kui teised...





Igasugu jäänustest tegin Silverile kindad. Esimene üritus lahtiste sõrmeotste suhtes. No said liiga pikad sõrmed tehtud.



Mune harjutasime ka kaunistama. Kaks väiksemat tegid lepatriinudega, Rainer ruudulise ja kõige vanem, onupoeg, läks igaks juhuks lihtsama vastupanu teed ja värvis pliiatsitega.




Lõpuks oli neid mune ikka rohkem, lapsed said esivanematega vahetamas käia. Minu roosiline oli kõige tugevam, tagusin sellega kõik teised katki. Kui mees seda eile lõpuks vastu lauda katki koksis, avastas, et ma olla sohki teinud, salhvakaga otsad puha tugevaks polsterdanud! Ole loll aga ole kaval!!!

Nu vott, polegi praegu rohkem midagist.Vahin läbi akna oravaga tõtt ja pisiröövlid hakkavad ka juba ärkama.

Ilusat kevadet teiel ikka, see ilusam aeg jõuab kohe - kohe kohale!
Tsau.