Terekest.

Alustuseks kõige tähtsam teema - värvispektri veebruar. Üritan ära kasutada olemasolevaid materjale ja punasest lõngast oli olemas ainult üks nutsakas peenemat Novitat. Nalle vist oli.Mõtlesin, et teen sellest siis plikale madala säärega toasokid. 15 ringi soonikut ja kohe kand, ei jäänudki väga madal säär.




Täitsa kärtspunane lõng aga pildil jääb ikka kuidagi roosakas.

Palju muudki on vahepeal toimunud ja toimumas. Mu preilna võttis kätte ja saigi 3e aastaseks.









Kolmepeale tõsteti sünnipäevalaps ikka kolm korda üles ka, kuigi peategelane üritas kõik kätte ulatuva mööbli kaasa haarata.



Peale tordi söömist nägi preili väga sünnipäevalik välja....



Meie issi sai kah Kristuse ea üle elatud ja sai 34, mõne päevapärast kukub aga mulgi viimane kolmega algav...

Parem lugu on see, et kolisime vahepeal jälle. Tegelikult lõplikult kõik kola kohale veetud loodame saada alles järgmisel nädalavahetusel aga oleme ikkagi oma perega omaette ja ruumi on rohkem. Vanematest 500m kaugusel kõrvaltänavas. Linnulennult on napilt 200m aga keegi kuramus on siia majad vahele ehitanud ja tee ringiga teinud.
Nüüd saavad lapsed aknast elektrironge vaadata.
Ära me seda maja vist ei osta, vanemate juures ootab ju ikkagi teine korrus kevadet ja edasi ehitamist. Tegelikult aga tahame juba päris maale tagasi ja hoiame silma peal talude müügipakkumistel. Enne kooliaasta lõppu muidugi kaugemale kolima ei hakka ja kui sel suvel midagi meelepärast ei leia, jääme vähemalt aastaks veel siia.

No vot, aga käsitööd teen ka ikka vahepeal. Rainer tõi mulle raamatukogust (ta ikka toob, kui midagi leiab) raamatu" Eesti mütsid".
Ühtegi päris täpselt ma sealt maha ei viksinud aga tuletasin üht-teist unustatut meelde. Esimese tegin proovi tööks, et vaadata, kui palju simi peaks kellegi pea jaoks rohkem või vähem tegema. Proovikas sai selline:



Ühevärvilised osad on topeltkoes, st. seest on teist värvi.



Preilna tahab kogu aeg, et ma temale midagi teeks. Igavene hilpharakas! Tal on sokipaarist rohken rõõmu kui nukust. Tegin talle siis sünnipäeva kingiks triibulise mütsi, ikka kahekordse. Õhtul sai valmis ja proovisime pähe. Enam ära ei tahtnud võtta, higistas mitu tundi toas, müts peas. Järgmisel hommikul pidi issi Raineri kooli saatma ja mina lootsin, et saan lõpuks ometi natuke kauem magada. Muidu meil on äratus 6.20. Kus sa sellega! Kell 5 istus plika padjapel ka kisas - kus mu müüüts onnn? - kus mu müüüts onnn.....
aga müüüts onnn selline:

seest


väljast


omanikuga:







Poisid midugi tahtsid ka. Kõigepealt tegin koolipoisile, see pöörane fännab oma Ruila koolivormi rohelisi värve, sai siis selline triibuline: (ikka kahekordne)



Kuna mul selles majapidamises on lõpuks ometi normaalne neti levi (ptüi, ptüi ptüi), pistan siia lõppu veel eelmise aasta töid, mis näikse näitamata olevat.















6 aastat lõpetamist oodanud vaip Rainerile sai ka viimaks valmis.



Jälle üks proovitööks tikitud müts, vale mehe peas ja originaali olen hoopis tegemata unustanud...



Aga nüüd said vist lõpuks peaaegu kõik tööd blogisse pandud. Mis siis muud, kui lillat lõnga otsima ja mõtlema mis märtsi kuuks saab. Või teen enne ikka Silverile ka selle topeltkoes tutimütsi valmis?!



Igatahes, ILUSAT SÕBRAPÄEVA KÕIGILE!!!



Kohtumiseni!