NOHH, HALLOWEEN....!!!










Ja see ei ole kõrvits. Grossi poes oli kõrvits suurem kui minu tööstuslik tolmuimeja! Asja ajab ka melon ära. Elu esimeseks laternaks hea väike näputöö. Aega läks 3 minutit lõikamisele ja 5 minutit isal ja lastel selle tühjaks söömisele.
Tea, mis sest nüüd edasi saab? Kuivab ära? Kukub kokku? Mädaned ära?

Ja kui ma siin juba olen, siis veel ühed elu esimesed asjad. Jahimehe kindad! Neid kudus vanasti minu ema, isale, kes oli kõva jahimees. Hiljem jõudis ka Rainerile ühe paari teha, mis nüüd Silveri käes käivad. Lastele meeldib. Ei ole nii kohmakad ,kui tavalised labakad, lihtsam kätte panna kui sõrmikud ja soojemad ka. Proovitööks oli jällegi üks lõngakera lõpp. Järgi jäi kolm meetrit. Kuna sel lõngal nii pikad mustri kordused siis seda ma siin küll jälgida ei saanud. Ja lõpuks, mis vahet neil triipudel? Esimesete õnnelik omanik on Rainer, järgmine lõng ootab juba laual.





Tüdruku sokipaari ajasin ka pildile. Neid saab kanda kahte või isegi kolme moodi. Saapas tõmbame sääre üles nagu põlviku, niisama keerame alla. Kolmandaks kanname neid puuvillaste sokkide all. Sellised alt kummimummudega, mitte libedad. Paljaste villastega on pidevalt mats ja maa ühendus. Siis viimases variandis keeran need karvased sääred teiste sokisäärte peale, jäävad nagu säärised. Eelmise postituse ühel pildil, kus nad Raineriga kummitavad on see sokikandmise värk näha ka.





Muide, need olid enne Raineri sokid. Tuli ükspäev lasteaiast, suur auk talla all. Ise veel targutab, et no jah, ma mõtlesingi kuidas see liiv mulle soki sisse sai?! Lõikasin terve osa maha ja uued pöiad otsa.

Üldiselt olekski tore teada, kas seal lasteaia liivakastis ikka liiva on veel või on kõik minu tuulekoja põrandal? Ma ikka vahel imestan, kuidas Silveril jalg veel kummikusse mahtus? Raineri kummikust pole ma midagi leidnud aga Silveril on ikka kühvlitäis kenasti ära mahutatud!

Sokke ja kindaid tuleb muidugi talve jooksul veel. Kohe hakkab tulema. Vast midagi mustrilist ka. Nüüd aga poisse vannitama, homme läheb röövli polk lasteaeda! Issi ka meil lõpuks jälle eestis tööl. Ptüi, nii lähedal ka veel ,et pean talle homme lõunaks süüa tegema hakkama! Hea, et vannitama ei pea. Aga küll ma koon ka ikka....


Toredat novenbrit kallikesed!

Hüvasti Soktoober!









Suurem poiss valis oma sokilõngad ise. Oli ikka rosolje küll! Üks lillapunasepruunijamiskõikveelkirju jäi sisse panemata, no kuidagi ei osanud kuhugi sobitada.
Enamus sokke siiski taaskasutatud lõngast. Harutasin üles beebi kindad, natuke muud kraami juurde ja jälle sokid olemas.
Üks paar läheb uuesti pildistamisele, nii kehv pilt, et pole mõtet siia panna. Siin aga veel üks paar Rainerile:



Kuna sääre materjal taaskasutuses siis triipe ei üritanudki sarnaseid saada.
Ja kõige suurem töö, nr 47 suusa box'id vanaisale ehk siis minu äiale.
( ei ole just kõige fotogeenilisemad tahtnud olla )



Kuu algul heegeldasin veel mütse. Jälle muist pildistamata jäänud nagu praegu selgub. Aga eks need suht sarnased olid kah. Ja ikka taaskasutatud lõngad.







Suur korvitäis soki lõngu on siin käe ulatuses aga hetkel koon hoopis kindaid. Jahimehe kindad lastele. Kuidas need välja näevad, eks äkki lähipäevil näete, kui ma nii tubli olen ja jälle blogida viitsin.

Proovisin ükspäev poistele kindaid õmmelda. No minu oskuste poolest oleks võinud ju kindaid saada (isegi) aga abilised ajasid harja punaseks ja massin läks kohvriga kapitaha tagasi! No midagi ei saa korra käest ära panna! Kohe on pihta pandud! Küll lõige läinud, küll käärid kadunud siis joonistab pliiats kusagil miskit muud.... Aga ühe paari sain ikka valmis ja ühed fliisist voodrid ka. Nüüd Rainer käib kinnastega kitsesid toimetamas ja Silver katsetas eile voodrite vettpidavust. Ei pidanud...! Ehk kunagi õnnestub veel õmmelda, seni aga koon! See tegevus enam abilisele huvi ei peku, isegi lõngad võivad korvis tolmama minna. Vahel harva veel luftitab teisi.

Nii, käsitööd praegu rohkem pole. Muidu vahepeal klõpsitud pilte võin ju ka näidata.

Sügis käes, koer jälle kuudis:




Uinakulised:







Vaene Piibi-Robi ei olegi enam isane ja õue koer ka mitte. Koerast sai päris korralik loom aga kass on tige ikka. Kuna koerale pisike operatsioon hästi mõjus arvas Rainer, et peaks vennale ka loomaarsti kutsuma. No teeb teine kogu aeg pahandust ja kiusab teisi. Näe, Kusti nüüd ju päris rahulik. Oleks ikka vennale ka vaja...
Nemad seda muidugi ei jaga, mida sealt tagant poolt vähemaks võeti, mis eest poolt mõistuse korda aitab teha.

Aga ükspäev sõime me nuudli suppi...





Ettevalmistus riietuse poolest pidanuks nagu korralik olema



ja harida me ju ennast ometigi ei luba!!!



Pole mina veel last näinud, kes kõik mis käte külge jääb, selle juustesse puhtaks pühib. Vahel peseme pead kolm korda päevas! No mis teed, kui nuudlid ripuvad.... No ja kõik muu, jogurt, emme kreemid jms lähevad ka ikka pähe määrimisele.
Nüüd sööme pelmeene nii:







Maskeraadi meil ka ikka jagub. Sai tehtud üks kassi sarnene elukas, lasteaia näidendi tarvis. Nüüd mängivad sellega kodus. Ootavad seda Helloween'i, või mis moodi seda nüüd kirjutataksegi. No ei mina tea sellet sündmusest midagi, terve internet on neid kõrvitsaid täis ja mingid nõiad... no mis jampsi ma nüüd kodus veel tegema peaks hakkama. Sellest saan veel aru, et Mardipäev tulekul ja tänavu üritan selleks pisut rohkem ette valmistuda. No nii 10 minuti jagu...
Aga meil jah, siin juba kummitab...









Ei, see pole see, see oli kõigest vahvikomm!





Aga vahest on meil pidutüdruk ka! ( Poisid ka muidugi aga nemad piltidel koos teiste lasteaia kaaslastega ja ei ole minul enda arvates õigust, neid pilte avalikult interneti riputada. Enda omad ehk annavad kunadi andeks. )



Nii! Side lõpp! Magama ja homme jälle kuduma!
Hüva seda kõrvitsa värki teile siis! Andke mulle ka nõu, mis ma lastega sel puhul mitte söödavat võiks teha

Tsauki!