Uuest uueks ja üks pisike pits
See pluus ei ole vanast uus, vaid just uuest.
Kunagi lõikasin sellest kangast välja tuunika, aga teises proovis selgus, et need varrukad ja õlaosa jääb sellest kangast jäik ja kitsas. Kindlasti oleks seda saanud avaramaks lõigata, aga nii ta seekord jäi.
Mingi aeg võtsin asja uuesti ette ja lõikasin sellest hoopis hõlmikpluusi välja.
Kangast jätkus: ei olnud nii, et ei tule enam pluusi, vaid heal juhul siis müts:

Linane kangas, servas puuvillane must pits. Lõige Anu Pingi lõikekarbist.
Ja üks väike pits koridori pisikesele aknale. Eelmisel aastal sai pitsilise kardina suur aken ja nüüd siis väike:

Muster raamatust ,,Rahvuslikud heegelmustrid". Niit Sissy 20.

Eelmisel nädalal käisin sõstraid korjamas ja siis sai neid suve maitseid talletatud mitmel moel. Nii hea on ju keset külma talve, kui lumehanged on kõrged, avada neid suve maitsetega purke ja meenutada päikselist suve
Ja tänane vihmane hommik soosis seda, et eelmisel kuul muretsetud roosidega linane kangas võttis pluusi kuju

Pluusi kangal olevad roosid on ka täiesti juhuslikult sõstrakarva
Servad on kanditud ja kandid kaetud puuvillase fuksiaroosa pitsiga.
Lõige Burda Style 6/2011

22. nädal - TEHTUD

Kokku loendasin tekil 26 erinevat kangast.

Renata meistriklass
Möödunud nädalavahetusel oli mul harukordne võimalus osa saada tipptasemel viltija meistriklassist.
Mareli oli õpetaja kohale meelitanud Leedust ja see oli tal esimene õpetamine Eestimaa pinnal. Kursus toimus ühel päeval vene ja teisel inglise keeles.
Enamus kursuslasigi oli kohale tulnud suurelt maalt. Väga tore oli koos suurte meistritega viltida
Kuna mu viimane märgviltimise kogemus jääb kahe aasta taha ja viimati rääkisin vene keeles pea 20 aastat tagasi, siis algpositsioon polnud just kiita. Aga napilt 20 tundi ja mu kott on peaaegu valmis (läbinisti kuiv veel ei ole)


Ise ka ei usu, aga pühapäeval sai vilditud lausa 10+2 tundi!
Kogemus oli tõesti võrratu ja olen nüüd kallihinnalise koti õnnelik omanik. Kotti hoiab koos magnetlukk. Voodrit me ei pannud, sest nagu õppejõud väitis, enamus maailma rahvaid armastab vilditud kotte ilma voodrita.
Tänan veelkord õpetajat, Marelit ja muidugi Mari-Heni, kes mu eest vene keelt rääkis

Muhu märss

Märss on tikitud Sirje Tüüri joonistatud kupongile.
Männiku käsitöötoatutvustuse leidsin kokkusaamiste foorumist. Tore on teada, et see kupong on joonistatud sellises kenas kohas Augustis toimub seal Saaremaa IT kokkusaamine.
Märsi sees on kollane muhutriibuline vooder - sisemine ilu on oluline

21. nädal - vaheribadega ühendamine
Vaheribade tooni valimiseks panin Picasaga teki kokku ja liikudes värvipaletil, leidsin, et värvid pani särama tumesinine raam.
Aga kuigi mul oli see sinine riie täitsa olemas, valisin lõpuks ikkagi rahuliku ja ühtlustava helepruuni:

Alguses tundus see lihtsalt mõnusa projektina lapitehnika tehnikate õppimiseks, aga nüüd tundub, et tekk ikkagi tuleb
Projekti raames valmis mul 34 plokki: kahest kikilipsust sai padi ja 12 plokki on veel praegu üle.
Tekki ei valinud ma kõiki erinevaid plokke, aga need, mis sobisid toonide ja suuruse (tõsi, mõni plokk sai väga erinevate mõõtudega) poolest kõige paremini.
Selliste ribadega saaks praegu tekk suuruses 150 korda 180.
Et saada teki suuruseks 150 korda 200, peaks veel laiad ribad serva lisama. Ei tea, mis värvi need olla võiks?

TK Muhu tikand
Tikkisin muhu tasku. Kasutasin Sirje Tüüri joonistatud kupongi:

Raamatus ,,30 omanäolist kotti" on lilltikandiga tasku soovitatud õmmelda lukuga suletav, aga ma tegin natuke teistsuguse.
Servas muhu-triibuline kant ja kinnituseks keerupael. Küljeõmblused on masinaga õmmeldud, aga ülemine serv on äärestatud kahekordse peenvillase lõngaga sämppistes (kanalisse on kinnitatud keerupael).

20. nädal - triibulised ruudud

Diagonaalis ribasid olen ka varem alusriidele õmmelnud, aga see keskelt alustamine ja 8 riba korraga triikimine oli põnev nipp. Selle võrra läks asi kiiremini küll, et ei pidanud iga riba eraldi käima. Sest kui õmblusmasin on ühes ja triikimislaud teises toas, saab sellest lapitamisest üsna liikuv tegevus.
Ja ongi kõik... ees ootab suur tekitegu.

Projekt teksa ja lepatriinud:

Kuumaalus on kokku põimitud teksapükste küljeõmblustest.
Selle idee võtsin ühest IT blogist, aga kahjuks seda enam üles ei leidnud.
Seal oli sellises tehnikas tehtud keskmise suurusega kott.
Ma ei kujuta ette, kui palju selleks materjali võis kuluda, sest ainuüksi sellise väikse aluse jaoks läksid käiku kolme paari pükste küljeõmblused

Teksaroos

Projekti teine ja kolmas töö:

Inspiratsiooni teksakoti õmblemiseks leidsin projekti linkide hulgast.
Et asi liiga lihtne poleks, heegeldasin Maxi heegelniidist ja punastest puuhelmestest üleõla pika sanga.
Ja teksaroos-pross on õmmeldud kokku teksade parajaks tegemisel ära lõigatud palistusest:

Mul juhtub sageli, et teksapüksid on just selle palistuse jagu liiga pikad. Ühe paari teksade parajaks tegemine = 4 roosi. Mitte kui midagi ei tohi ära visata Roosi õmblemisel on soovitav kanda sõrmkübarat!
Juhend siit
Ja koti roosiline vooder pärineb nädala algul õmmeldud pluusist jäänud kangast:

Lõige BurdaStyle 6/2011.
Metallhelmestega vöö on heegeldatud eelmisel suvel.