Käes on aeg, kus köökides levib magus moosilõhn.
Suvemaitsete säilitamiseks on mul valminud uusi vajalikke köögitarbeid.
Suur roosiline põll:

Maasikatega pitsiline köögirätik:

Põlle kangast jäi just nii palju üle, et sai veel ühe pisikese pitsiga liniku ja 2 mütsi edevatele ilupurkidele:

Ja üks raamatu-soovitus.
Puhkuse alguses sai muretsetud ,,Suvetoidud" ja olen sellega väga rahul.

Raamatus on söögid-joogid-koogid.hoidised.
Päris palju on järgi katsetatud. Ega ma alati eriti retsepti ei järgigi, vaid lähenen sellele loovalt.
Aga hea inspiratsiooniallikas igal juhul!
Head moosimist ja palju

Oli plaanis õmmelda lilleline seelik. Värvilist kangast ei leidnud, aga ,,Kangadžungli" tühjendusmüügilt (kõik kangad poole hinnaga!)
leidsin sellise linase kanga, mis näeb välja nagu vanaaegne mustvalge foto.
Lõige sama, mis varem tehtud ruudulisel seelikul, uus sai aga natuke kitsam ja lühem. Allservas puuvillane kreemikas pits.
Ja endiselt riidekoti usku:

Projektiga ühinedes ei plaaninud ma teha poekotte ja loodetavasti tuleb neid ikka muudes tehnikates ka

Ehete vägi
Tänu Isetegijale olen hakanud ehteid tegema ja seega ka rohkem kandma.
Ning tunnetama (eriti isetehtud) ehete väge.
Seekord valmisid lapikutest klaashelmestest ehted.

Täna algasid Kuressaares ooperipäevad ja ooperiga seostub mulle just sügav punane.
Eelmisel aastasl õnnestus päev läbi koduõues proove kuulata, küllap nüüdki
On marjaaeg...
Ja need klaashelmed näevad välja nagu mustikad - niisiis mustikakee ja kõrvarõngad:

Söögituba kolib õue
Kui juttu jätkub kauemaks, tekib vajadus järgmiste köögitarvikute järele:



Õpetus ,,Minu käsitööd" juuli 2010.
Materjalid: linane kangas, puuvillane pits ja kant, puit-, klaas- ja metallhelmed.
Ja ühispilt:

Ikka

Kui tervet rehkendust ei jõua ehk Setu pits 2
Muidugi ma tahaksin, et mul oleks heegeldatud kardin...
aga nüüd saab olema vähemalt heegeldatud pitsiga köögikardin.
Pitsi heegeldamist alustasin augustis, aga pidevalt tuli uusi ja huvitavaid tegemisi peale ja nii see töö enamuse ajast seisiski.
Nüüd võtsin kätte ja lõpetasin ära.
Pitsil pikkust 2.25. Muster ajakirjast ,,Käsitöö" suvi 2007. Sama pitsiga seelik on juuni2008 postituses.

Heegelniit Sissy 20, heegelnõel 1,25.
Terje põnevate prosside ideed craftwerk.ee lehelt kasutades sain sellise tulemuse:

Salvestame

Linasest riidest valmistatud rõivaesemeid võib nimetada kaitseväljaks, mis pehmendavad keskkonna negatiivset mõju. Linakiud on suurepärane keemiaga saastatud keskkonna, müra ja isegi radiatsiooni filter...
...peale selle ei maksa unustada kõige tähtsamat omadust - palja silmaga nähtamatut positiivset energiat ja antibakteriaalset kaitset.
(Tekst ajakirjast ,,Minu Käsitööd" juuli 2010)
Minu kaitserüü:

Õmmeldud ruudulistest linase kanga restidest. Lisaks üks linane roosipross.
ei saa kunagi liiga palju!

Merelised keed ja korallid
Neid pärleid tellides oli alguses plaanis midagi rahvuslikku ehk siis sini-must-valget.
Pärleid lükkides, aga ei tahtnud musti helmeid lisada ja nii saidki sellised meremehe-stiilis ehted.
Samas, must- valgete rõivastega kandes, annab ka rahvusliku efekti välja.




Koralle katsetasin esmakordselt!

Tarbetust tarvilikuks
Tuli teade, et selline põnev veebileht craftwerk.ee avatud.
Esimene järeleproovitud idee: heegeldatud linikust kauss.
Linikute heegeldamine oli vist üks esimene käsitöötamine, mis kunagi selgeks sai õpitud.
Seega valmis liniku leidmisega probleeme ei tekkinud. Linaseid oli küll kahjuks ainult üks.
Keskkooli ajal oli selliste linikute heegeldamine minu palgatöö ja endal mul neil rohkem ei ole.
Liimiga tärgeldamist katsetasin esimest korda.
Kui linik oli ära kuivanud (päris ööpäeva selleks ei kulunudki),
selgus et sellele oli tekkinud lausa 2 uut kasutamisviisi:


Nii tugev kui klaaskauss, see nüüd küll ei ole, aga kasutada saab ikka. Järgmine kord, kui katsetan, panen rohkem liimi!
Sellele veebilehele tuleb pidevalt uusi ideid. Kindlasti kasutan neid edaspidigi!
Ja pildilt on näha ka, et mis sai siis lepatriinudega kangast:

Said siis pitsiga piknikulina ja põll.
Pajalappe seekord ei saanud, kuigi mõned lepatriinud jäid veel üle.
Põlle kandmise harjumuse sain kokaõpingute, praktika ja töö käigus. Siis oli põlle kandmine ka kodusel söögitegemisel elementaarne, aga praegu see enam kahjuks nii ei ole. Peab end parandama