Katsetasin uue tehnikaga.
Proovisin pilte üle kanda nii vedela fimo kui veega.
Veega variant meeldis rohkem. Ajakirja pilt tuli väga hästi üle.
Aga ülekantud pildi veel üle pildistamine ei õnnestu nii hõlpsalt.
Saviplaatidest said kõrvarõngad - muster üle kantud fimoga.
Ülejäänud pildid, mis veega said tehtud, said kee ripatsiks ning liivapaberiga vanandatud pildile sai taha prossialus.

Kollane ja roos
Roosilliste helmestega kee:

Ja kollane türgi nöör:

Ning ehtekotike:

Selle türgi nööriga on küll nii, et lükkimine võtab hulga rohkem aega kui kee heegeldamine

Saame sõpradeks

Tegin sellise lõbusa tegelase:

Lõiked ajakirjast ,,Käsitöö" sügis 2010.
Tehtud pisikeste karude tegemise õpetuse järgi, aga minu tegelane on küll kõike muud kui väike karu.
Aga peaasi, et sai lõbus. Mind ennast ajab ta ka naerma
Materjaliks linane ruuduline kangas, sees padjatäide ja tikitud mulineedega. Kaks puuvillase pitsi riba sai ka lisatud.
Ja tekkis vajadus ühe ehtekomplekti järele:

Ruuduline Ruhnu liistik
Originaal on triibuline ja villasest kangast, aga minu oma sai ruuduline ja linasest kangast. Sees on vooder.
Juhend ja lõiked ajakirjas ,,Käsitöö" sügis 2009.
Malisid teoreetiliselt teha oskan (väga lahe loeng oli kevadisel käsitööpäeval Mustjalas), aga praktikas teinud ei ole.
Kuna kõrvarõnga toorikuid oli pakis 2 paari, õmblesin ühe neist pärlitega malide asemel liistikule.
Pilt on tänasele päevale kohane: tuulest viidud.


Projekti neljas töö:

Ja teisest paarist toorikutest said ikkagi kõrvarõngad:

Kuld, hõbe ja pronks
Kuldsed roosid on tehtud psiho_de_lika blogis oleva õpetuse järgi:

Kuna sellised kangad on väga hargnevad, tundus tagumise poole lõppviimistlus keeruline pähkel olevat.
Aga leidsin väga hea lahenduse vastava prossialuse näol, mille kinnitamine oli lihtsam kui nööbi õmblemine:

Hõbedane türgi uss:

Ja pronksjas türgi uss:

,,Õhtusöök viiele\\" kardinapits ja puu-ussid
Mind on väga raske teleka ette istuma meelitada, aga sellel saatel see siiski õnnestus.
Alustasin jälgimist kusagil juulikuus ja vahelduva eduga on see siiani kestnud.
Toredad inimesed, kaunid paigad, maitsvad söögid, natuke vähem sobilikud õhtusöögi-jututeemad.
Ja teleka ees ei saa ju käed süles istuda ning nii valmis pits uuele koridori kardinale.
Võrreldes eelmisele pitsile sai see kuidagi nagu iseeneset valmis:

Materjaliks heegelniit ,,Sissy 20", heegelnõel nr. 1,25. Pitsil pikkust u. 2 meetrit.
Ja saab õmmeldud valge linase kanga külge. Selline linane kangas, mille õmblemisel selgus, et see venib
Ja eelmine kardin, mis on vuaalist, läheb taaskasutusse kõrrebatika tegemiseks.
Aga saadet jälgin võimalusel ikka edasi. Eriti sel nädalal, kus hoian kindlasti pöialt meie linnapeale ja loodan, et ei räägita väga palju ja tõsiselt poliitikast, kuna see ei ole just eriti seedimist soodustav teema!
Ja minu puu-ussid:
Armastan looduslähedasi materjale ja kasutan oma töödes sageli ka puuhelmeid, aga et neist usse heegeldada saab, selle peale ma tõesti ise ei tulnud.
Ühel päeval nägin esimest puu-ussi ajakirjas ,,Käsitöö" ja samal päeval sattusin sellele ka urvakese blogis.
Kohe oli vaja endale ka teha!
Õnneks oli mul olemas poolik pakk pähklipruune puithelmeid ja tulemust nägin üsna kiiresti.

ehk vabaheegeldus.
Tehnika, mille puhul reeglid puuduvad.
Võtsin aluseks kunagi heegeldatud suvepluusist üle jäänud motiivid ja hakkasin neid vabalt ühendama, kasutades erinevaid heegellõngu.
Kavas oli kott, aga kuna võtsin vabalt, tuli lõpuks välja üks kreisi padi

Õmblesin heegeldatud pinna linasest kangast padjale.
Ja kuna poekottide õmblemisest jäi kangast just kolmveerand-padja jagu, sai teine pool kahevärviline:

Õmblused katsin linasest lõngast keerupaelaga.
Ja üks traadiväänamine: swarowskitega kõrvarõngad:

Ruuduline
Mulle meeldib ruuduline! Mõnda aega tagasi valmis ruuduline seelik ja nüüd siis pluus:

Juunikuus leitud kangas ootas oma aega. Burdast 3/2010 leidsin lõike, mis meeldis.
Kuna lõige on avar, läheb kandmiseks varem heegeldatud puuvillasest lõimest vööga.
Aga tegelikult on mul veel üks ruuduline mõte ja kangas, mis ootab juba kevadest saadik.
Pluusi juurde käekee, mis on küll natuke teiset ooperist:

Ja õunu valmib iga päev:

Suve annid 2 - SÕSTRAD

Materjal on väga hästi langev ja lendlev. Kohe kahju oli kääre sisse lüüa!
Kangas ,,Kangadžungli" lõpumüügilt. Lõige on juba varem järele proovitud, aga seekord lisasin pikkust.
Ühel heal päeval käisin maal sõstraid korjamas. Tegelikult käisin isegi kahel päeval.
Ei mäletagi, millal viimati marju korjasin. Kui kunagi moosi keetmine selgeks sai, siis sellest saati olen ikka moosikulpi liigutanud.
Esialgu paistiski, et ei edene see korjamine mul mitte kuidagi, sest teiste korjenõud täitusid hulga kiiremini. Pärast selgus aga lihtne tõsiasi: eespool, kus ma alguses korjasin, olidki väga kribalad marjad, aga sügavamal põõsas olid need nagu väiksemat sorti viinamarjad!
Marju panin külma, aga sai ka moosi ja martsipani-kookosekooki sõstardega:

Suve annid - ÕUNAD

Kasutasin rohelise-punasekirjusid marmoriseeritud klaashelmeid ja metallhelmeid.
Ja õunamoosi jätkub praegu lausa igasse päeva:

Nagu õunakookigi:

Kahjuks ei oska edasi anda seda jumalikku kaneelilõhna, mis koogi küpsetamisel kööki täidab.

Helmestega heegeldatud

Kotiprojekti teine ja kolmas töö:
pärlmutter-helmestega kõlisev mündikotike (kõliseb ka ilma müntideta):

puithelmestega digika kotike:

Selle idee sain -lola- blogi mobiilikotte vaadates.
Tahtsin pildistada ka nii, et fotokas oleks kotis...
Tegelikult on mul selline pilt telefonis küll olemas, aga sobiva juhtme puudumisel jääb see praegu sinna.
Ja metallhelmestega vöö: