Pildid piltidest ja minialbumid

Sain eile kätte hunniku pulmapilte, kusagil 250 ringi. Aga viimasel minutil selgus, et piltide soovijaid on veel ja tellisin juurede. Homme peaksin kätte saama veel mõnikümmend pilti.



Kõigepealt lõpetasin ära minialbumite tegemise. Mõõtudelt on 16x16cm. Pildid nende tarbeks tellisin suuruses 10x13cm ja eks enam-vähem kõiki pilte sai väiksemaks lõigatud ja kohendatud. Sisse mahub 8 suuremat pilti ja lisaks paigutasin ka 4 väiksemkas kohendatud pilti külgedele albumi sisse. Piltidele järgneb VIDEO!

Muist osa fotode juurde lisasin ilusaid ütlemisi ja fraase armastuse ja elu kohta. Eraldi kirjeldavaid memosid ei lisanud, sest kes kohal olid nägid ja teavad isegi. Pulmade ettevalmistaval perioodil sai tehtud erinevaid etikette ja silte ning mõned embleemid lasin ka albumite tarbeks uuesti välja. Lisaks veel üldpildid kogu tehtud loomingulisest käsitööst, mille pilte siis albumi tarbeks kasutasin. Ise jäin rahule ja natuke kahjugi ära anda











Kuna albumi olemusest on raske piltide järgi aru saada, siis tegina ka väikse video. Pole väga osav filmija, nii et ärge palun väga kriitilised olge

VIDEO minialbumitest

Albumid lähevad kõige kõigematele. Aga kuna pildisaajaid on veel, siis sai tehtud pildiümbrikud, mis ootavad üleandmist.





Nendega pole veel kõik. Terve virn pilte on veel koduta, isiklikud pildid nimelt. Kogun veel mõtteid teostamaks suuremat albumit. Aga veidi läheb veel aega. Aga kui vastavad oskused omandatud, siis järgneb uus postitus.

PS! Minialbumite mõtte sain youtube´is surfates. Täpset märgusõna ei oskagi enam öelda, aga eks see miskit albumite ja karpide vahepealset oli ja nagu ikka ühel videolt teisele minnes jõuab tavaliselt ikka suure ringi peale teha

Heliivika

Näpud liimised ja tuju rõõmus. Katsetan enda jaoks uusi asju.
Küsiti, et kas ma ei teeks sünnitunnistuse tarbeks kaasi? Üks kord on ikka esimene kord ja tegin käe valgeks. Varemalt sai lapse sündides ilusad A5 formaadis tunnistuse ja kaaned... nüüd agal valge koopiapaberile trükitud A4 leht... Kuidagi ilmetu, aga nagu öeldakse - on meil ju digiajastu ja sünnitunnistusest ja ka mõnedest muudest dokumentidest on saanud pelgalt sümboolne paber.





Siit ka minu esimesed endatehtud märkmikud, A6 formaadis. Sees on kollased, roosad ja beezikad ökopaberist lehed. Osad lehed on auguraudadega siit-sealt augustatud ja mõnedel lehtedel muid põnevaid motiive.



Ja tahtsin ära teha ka ühe tillema märkmiku. Lehtede suurus on 5x7cm, kaaned nõks suuremad. Kõrvarõngad märkmikul, et paremini suurust aimata.




Kunagi tahaks albumeid ka teha proovida. Ühte varianti olen isegi juba teinud. See erineb nö klassikalisest köidetud albumist. Prototüüp on valmis, aga pildistamisel on päris keeruline edastada selle albumi olemust. Ei tea, kas peaks tegema videopostiuse
Järgmised 4 samas stiilis albumit on veel ootel. Ootavad pilte, mis lähiajal peaks minuni jõudma. Olen juba praegu põnevil.
Siit ka juba järgmiseks korraks postituse teema olemas

Tervitan,
Heliivika

Endale, kaasale, tütardele ja kõigile

Pikem paus eelmise postituse järgi. Täiesti arvestatav põhjus on selleks Olen mõnda aega kõigi teiste soovide arvelt madalat profiili hoidnud ja sedakorda fokuseerinud kogu tegevuse just selleks üheks tähtsaks päevaks meie pere elus.

Olen rõõmustanud nii mõndagi pruuti ehete ja teiste aksessuaaridega. Ikka olen sinnajuurde mõelnud, et ükskord võiks mõned neist ehetest ka mind ennast ehtida just sellisel päeval...

Nüüd see siis jõudiski kätte. Sebimist, toimetamist on olnud ütlemata palju ja seda kuni viimase hetkeni. Siiralt olen tänulik, et olen saanud ise palju ära teha. Iga detail, teostus, viimistlus on tehtud südame ja armastusega. Palju on ka päris uusi tegemisi, mida varem pole teinud, kuid nüüd on järgi proovitud.

Sai valitud reedene päev. Ma ei teagi kust see arusaam tulnud on, aga reedene päev pidi olema abiellumiseks väga hea päev. Ja pidi tooma ka see head, kui sajab sel päeval vihma... sellest viimasest saime ka meie oma osa. Vähemalt kuiva jalaga saime õues oleva osa peetud, aga pärast seda olid ka taevaluugid valla.
Registreerimine ja kogu ülejäänud üritus sai peetud Soera Talumuuseumis. Väga armas koht ja paaripanija oma tasase ja malbe häälega suutis nii mõnelgi külalisel silmanurga märjaks saada, sh ka mul endal. Registreerimine toimuski vanas talumajas ja kõik see miljöö muutis selle ääretult südamlikuks.

Pojeng on armastuse lill. Öeldakse ka, et see on hiina roos, roos, mis on ilma okasteta.
Meie lilleks saigi pojengid. Siinkohal tänan kimbu kokkupanijat, kes võlus välja hooajavälised pojengid ja tegi meile nii kaunid seaded!



Kõige esmalt valmisid kutsed. Olemuselt hästi lihtsad, aga elegantsed

















Igaks juhuks kaasa ka niit ja nõel. Õnneks vaja ei läinud



Suuremale tüdrukule kleit. Väiksemale preilie sai enam-vähem samasugune tehtud, aga pole jõudnud veel jäädvustada. Tütarde kleidid samast maerjalist nagu mulle endale, so valge linane ning tikandimotiiv, pits ja heegledatud pits samamoodi.



Lauas lasime ringi käima "Heade soovide kodu". Ehk kõigil oli võimalik oma head mõtted kirjutada. Teostuselt tegin kaaned ja sinnavahele paberid. Tuleb ikka kõitmine selgeks õppida, pole enam pääsu



Käsi valgeks tehtud ka väiksemat sorti kotikese õmblemine kasutades kotiraudasid.



Sai tehtud igasugu etikette, silte ja muid jutte ja kirjutisi. Nii kommikarpidele, pudelitele, tänukirjad, tunnistused jne. Täitsa oma pulmašokolaad sai vormistatud... paber muidugi. Sisu on poest toodud. Ära peab mainima, et nii naljalt enam paberümbrisega šokolaade ei leia. Valdav enamus on kiletatud ja ainsa paberümbrisega (nii et fooliumikiht ka šokolaadi ümber) šokolaad, mille leidsin oli ka lätlaste Laima. Siit vihje armsale Kalevile.






Šokolaadidele otsisin kõigile tabavaid ja ilusaid fraase seoses armasuse ja üksteise hoidmisega. Kõik said erinevad.





Viimase paari nädalaga on väljas loodus nii õide puhkenud. Mis sest, et nii jahe on olnud, kuid kõik need õied: piibelehed, sirelid, harakputked, viirpuud ja veel paljud teised. Kuigi meie lilleks sai pojeng, siis lauaseadetesse ja pruudipärja mahamängimiseks sai sissetoodud ka piibelehti.
Pärg sai veel väga viimases otsas kokku põimitud. Siinkohal polnud mul aimugi, kas see õnnestub ja mis sellest välja tuleb. Alternatiiv ka puudus....



Enda kleidi õmblesin ka ise. Ilma igasuguse lõiketa... Õmblemine väga võõras pole, aga päris kodus ka sellega pole. Raske on otsida millegi kohta lõikeid, kui pole päris kindel kas neid üldse kuskil on. Seega nupuasin jooksvalt möödaminnes. Boolero lasin õmmelda. See on üks vähestest asjadest, mille lasin kellegil teiselt teha. Seda sel põhjusel, et lõige mulle väga meeldis ja milleks hakata ise aretama, kui on juba olemas keegi, kes seda asja oskab ja tunneb



Valisin sellise pildi, kus eest on näha ka heegeldatud pitsiga lõhikut, mille hõlmade all on peidus pitsigakaetud alumine kiht.

Järgneb...

... nüüd siis järg. Õigemini järgneb lõpetus. Eilseks postitamise ajaks näitab 00.05 ja õigupoolest jääb see veel tänasesse, aga postitus siiamaani valmis kella 01 paiku, seega oma tund aega. Pisem piiga arvas, et on vaja üles ärgata ja nii katkes postiamise tegevus.

Kleidist veel niipalju. Et algselt oli valmis vaadatud ja ka soetatud teine kleit. Aga sel momendil polnud veel päris edasine peopaik selgunud. Kui edasine selgus, siis sai hakatud mõningaid asju ja mõtteid ümberhäälestama. Varasema atlassi, tülli ja svarovskite asemele sai valge linane, tikandid ja pits. Varem pole tikkimiseks mahti olnud, kuid üks kord on ikka esimene kord. Kleidi vööle läks kolm õhtut, aga seda pigem sellepärast, et piigad nõudsid oma osa tähelepanust.

Üldse sai kõik toimingud tehtud väga-väga kiiresti, põhiline osa kuuaja vältel. Kaasal olid pikad tööpäevad ja suurem osa pulmaeelsetest toimingutest jäigi minu kanda. Ühtlasi oli ka suurem tibin mitu nädalat lasteaiast kodune ja nii kahe marakrati kõrvalt oli kõik see paras katsumus.

Lõppu lisan veel pildi enne lipu heiskamist. Miskit veekindlad pop-up tekstiili markerid soetasin. Mis fööniga kuumutamisel natuke paisusid ja olid tasapinnast kõrgemad... aga kui ööläbi ikka vihma kallab, siis ega see lipp järgmine päev allavõttes väga optimistlikus meeleolus polnud. Kuid heiskamise momendil täitis see oma funktsiooni. Ei tea kas see on mõni enne või märk, aga heiskamisel sättis üks pääsuke lipumasti otsa tegevust jälgima...



Peatse kohtumiseni,
Heliivika

-Oo, mis värvi armastus siis teie meelest on?- päris Aphrodite, kui oli istet võtnud. -Ta on värvitu. See tähendab, et temas on kõik värvid. Ta on kõik.-