Katsetusi geelküünaldamises

Egas ma ka kehvem saa olla... Kuigi jah, kõigepealt peab ju proovima ja siis tagantjärgi tarkust tunnistama...
Kaks esimest on siis tehtud ja egas rohkem pole olnud aega proovida kah. Tegin need valmis ja kuna neile esialgu kohta ei leidnud, siis rändasid need ajutiselt elutuppa aknalauale. Ja seal need siis oma elu on paar nädalat elanud ja isegi oma olemuselt muutunud. Aga alustan siis algusest.

Kõigepealt ei tulnud selle peale, et kergematele materjalidele kuuma geeli peale valades kipuvad need põhjast üles kerkima... nii juhtus ka minu roosas toonis küünlaga. Geeli sai kah mitu korda juurde sulatatud, sest mitte ei jagunud sellest portsust, mis silma järgi sai valmis möödetud. Mis valesti läks, ei tea, aga viimase kihi tahkumisel muutus geel selliseks läbipaistmatuks Seda antud momendil raske tõestada, sest päike tegi vist oma töö. Enivei, aknalaual omaette häbenedes selginesid nad uskumatult ilusaks. Aga... alati on üks aga... sinisele eksemplarile on ilmunud suur-suur õhumull... no ei tea kust... aga seal see ilutseb. Korjasin nad hoopis päikse käest ära, sest mine sa tea, mis neile veel külge hakkab