Ma olen endiselt olemas aga Isetegija olen küll hüljanud - mitte alatiseks aga mõneks ajaks küll. Põhjus väga lihtne - käsitööd hetkel eriti ei tee, vähemalt mitte sellist, mida Isetegijas näidata. Aga ükskord tuleb see käsitöövaim minu juurde tagasi nagunii - tal pole lihtsalt pääsu. Ja küll ma siis jälle midagi teen ja ka teiste tegemisi rohkem jälgin .

Ette näidata on vaid paar tegemist...
Minu nooremast tüdrukust sai nüüd koolilaps - selles tähendudes, et eile sai ära peetud lasteaia lõpupidu (tegelikult ju rõõmus sündmus aga minul oli nii kurb - see lasteaed ja meie kasvatajad on nende aastatega nii kalliks saanud et võttis küll jah silmad märjaks kui kallistatud sai . Ja nii kurb tegelikult, et lapsed juba nii suureks on kasvanud...). Aga see pole selle jutu koht . Isetegemisest seoses lõpupeoga - laps tahtis teha sõbrannadele lasteaia lõpetamise puhul pisikesed kingitused ka . Tegime neile fimost võtmehoidjad - ikka selleks, et oleks kodu võti kindlas kohas. Igal võtmehoidjal on mõne pärli sees ka pimedas helendavat fimot .
Ja üks lillekujulune ketiripats ka. tehtud tegelikult juba päris mitu nädalat tagasi ja neid oli algselt kakas tükki (pärlid olid teisel hallikassinised) aga see sai enne ära kingitud, kui pildile jõudis . Ripatsi läbimõõt on umbes 5 cm.