õmblemist sarjas \"vanast uus\"...

Tegelikult on see lausa uskumatu, kui palju võib üks laps ühe talvega kasvada ja kui siis kevadel ühel hetkel on vaja kapist välja otsida suvised riided, siis juhtub nii, et avastad, et ei olegi enam midagi lapsele selga panna... Nii saigi ühest 5 EEKisest T-särgist, mida keegi ei kandnud, suuremale tütrele mõnus kerge seelik. Esialgsete plaanide kohaselt pidi sellest saama koduseelik aga kohe hommikul mindi sellega kooli -väga ilus pidavat olema . Ühe koha peal oli üks kangekaelne plekk ka aga see sai kenasti liblikaga ära peidetud . Tegumood ja lõige enda aretetud. Laps seelikuga väga rahul, mina ka...



Ja ühest jällegi 5 EEKisest seelikust(pildi tegemine vanast seelikust tuli muidugi meelde alles siis, kui seelikul enam seeliku nägu ei olnud ) , mis sai ainult selle mõttega ostetud, et sellest midagi ümber õmmelda, sai minu elu esimene kumminiidiga õmmeldud kleit. Õlapaelad jäid natuke lühikesed ja neid ei saa lipsu siduda aga seda viga annab kergelt parandada . Ja selle kleidiga sobib ehk isegi memme 80 aasta juubelile minna... Materjal minu jaoks tundmatu aga on selline õhuline . Lõige jällegi enda aretatud(tegelikul ju erilist lõiget jälle polegi - vaja 2 ristküliku kujulist kangatükki, millest üks ülemise osa jaoks, teine alumise ). Laps jällegi väga rahul ja mina muiduga ka

midagi tüdrukutele...

Suviti kuumade ilmadega läheb toas nii palavaks, et hädasti vaja ju midagi õhukest, et magada. Sellest mõttest (või ka vajadusest) tingituna valmisid nädalavahetusel tüdrukutele öösärgid. Materjaliks kergelt siidine microfiiber. Öösärkide põhilõige on tehtud ajakirja "Pere ja Kodu" 1998a. mai nimbris oleva pihikseeliku lõike järgi ja siis seda minu moodi veidi ümber tehtud ja kujundatud. Noorema tüdruku öösärgil on all valge sats ainult seetõttu, et roosiline riie sai otsa... Aga tulemus jäi päris kena. Öösärkide esipooltele on tehtud ka lipsuke ja roosiõis, et lastel oleks kergem vaadata, kumba pidi öösärgid selga lähevad .Küljeõmblused te´htud ja ääristatud overlokiga. Lastele igatahes väga meeldivad ja mina olen ka rahul.
Alguses tüdrukud arvasid, et need on kleidid, mille nad augustikuus pulmas pruutneitsiteks olles selga peavad panema

Täna mõtlesin tükk aega, kas teha uus postitus või mitte... tekkis tunne, et ei oskagi enam siia ühtegi rida kirjutada ja et kuidagi imelik on jälle panna pilti uuest valminud asjast... ja kõik see selle pärast, et viimasest postitusest on NII palju aega möödas . Ja midagi uut ja huvitavat pole käsitöövallas ka valmis saanud. Tegelikult sellel, et ma viimasel ajal midagi teha pole jõudnud on üks põhjus ka. Nimelt peale pea-aegu 8-t aastat kodus olemist läksin ära tööle (tubli olen!). Ja olgugi, et jõuan töölt koju juba lõuna paiku, ei oska ma veel oma aega nii planeerida, et käsitöö tegemiseks ka aega jääks . Mul muid tegemisi . Kõigepealt ma kõnnin tiiru aias... nuusutan lilli - selliseid,selliseid, selliseid ja veel mitmeid teisigi ja siis istun meie aiamaja trepile või pingile, vaatan meeletult ilusaid õunapuuõisi, kuulan, kuidas mesilased neis sumisevad ja muidugi see õunapuu õite lõhn...mmm ja sinna minu aeg siis kulubki . Oleks siis, et võtaks näputöö ka kaasa sinna õunapuu alla aga ei - mina pean lihtsalt nii sama istuma, kuulama ja nuusutama .
Aga nüüd ma istun ilusate ilmadega paar päeva toas. Ja teen näputööd . Ja põhjus selleks ei ole tegelikult üldsegi meeldiv. Minu lasteaialaps oli juba mõnda aega köhane-nohune ja nüüd siis selle tulemusena on tal kerge kõrvapõletik ja mandlid on ka põletikulised... ja õue minna ju palavikuga ei tohi...
Täna aga lõpetasin lapitehnikas liniku õmblemise õue, aiamaja lauale. Ise jäin tööga rahule, kuigi jah, alati saaks paremini . Mõõtudeks 3m x 64cm. Tepitud masinaga. Ja kuna viimasel ajal on mulle hirmsasti hakanud roheline värv meeldima, siis ei saanud ju selleltki töölt roheline puududa. Pildid muidugi haledad jälle...



Ühe kaltsunuku õmblesin vahepeal ka – sellise nagu jõuludeks vanemale tütrele tegin – aga selle kaltsunuku pilte näitan ja tegemise põhjustest räägin kunagi hiljem.

emadepäevaks...

Lillesall emadepäevaks . Ja mitte emale vaid tädile. Muster Maasikmari blogist. Lõngaks Novita Princess Mohair(kirjutati vist nii? Lõnga etikett käesolevaks hetkeks teadmata kadunud ) ja heegelnõel nr. 3,5. Sallil pikkust 130 cm. Ja sallist on kaks pilti seepärast, et mõlemad tundusid kenad(kuigi jah, seda päris mõnusust ja pehmust pildile ikkagi ei püüa) ning ei osanud valida kumba pilti jätta, kumba mitte .



Emale emadepäevaks juba ammu soovitud hommikumantel. Pehmest, kergelt kreemikast fliisist. Lõige enda aretatud - hommikumantli puhul polegi ju midagi keerulist, mida aretada . Pildiga jällegi võimatu pehmust edasi anda ...



Ja mitte küll kingitus aga siiski emadepäevaga vägagi seotud mustad sussid. Suuremal tütrel oli emadepäeva kontsert ja kui eelmisel päeval koolist tulles teatati, et rahvariiete juurde peavad olema mustad kinnised kingad, mida meil loomulikult ei olnud ja ühtegi sellist poodi meil siin ka ei ole, kust võiks kohe vajalikud jalanõud osta, siis pidin ise midagi välja nuputama. Idee järgi peaksid nad olema Mannu susside sarnased . Sussidele õmblesin alla nahast tallad ka, et ei oleks väga libe... Tantsud said igatahes tantsitus ja pidu oli ilus!