Nu mitte kuidagi ei saa, kõik viirused jäävad automaatselt külge. Viiruste miinus pool istun kodus kõha, nohu ja palavikuga. Viiruste pluss pool, sain valmis vilditud karbikese. Tundub, et see on hetkel üks väga äge viirus(haigus) isetegijate seas, nakatab pea kõiki.

Karbike vilditud käsitsi, kasutatud erksat värvi villaloore, ja natuke lõnga. Sai teine selline südamekujuline, mõõtudeks u 12x15cm (kõige laiemate kohtade pealt).



Päikest

Käistöö jaoks on praegu kuidagi vähe aega jäänud, kuid eks midagi ole ikka nikerdatud. 14 veebruar oli mul ja mehel esimene pulma-aastapäev, kingitusi kui selliseid me üksteisele ei teinud, kuid tikkisin väikese pildi, et midagi mälestuseks jääks.

mõista mõista mis või kes on pildil?


Laupäeval sai käidud pojaga (2a) laulu ja meisterdamise tunnis, seal siis ühistööna valmis täpipoiss ja auto metsa sees. Täpipoiss elab maal ja auto sõidab läbi metsa, et täpipoisile sõbrad külla viia.



16 veebruar oli minu vennal sünnipäev ning täna hommikul vara-vara sõits ta norrasse tööle. Talle sai siis meisterdatud väike, nu mis väike see nüüd on A4 joonistusblokist reisipäevik. Sisse kleepisin kleepekaid ja mõningad pildid.



Eile õhtul lõpetasin oma nu kuidas neid siis nüüd nimetada - suss_sokid. Sain kunagi ämmalt väga ilusad valged sokid, kuid nagu ikka ei pea kodustel villastel sokkidel tallad kuigi kaua vastu. Kuna aga muster mulle väga meeldis, siis jätsin sääreosa alles, ülejäänud sokiosa aga viskasin ära. Säärtele kudusin otsa kõigepealt kannaosa, ja siis ainult talla ja küljed pealmise osa kudusin maha. kolmel vardal kudusin peaaegu varvasteni kus võtsin uuesti silmad üles ja siis hakkasin täputama - roosa lõngaga sai tehtud Rakvere maonahakirja.



Järgmise korrani

Päikest

Pojal oli 9-ndal sünnipäev, peetud sai see küll juba 8-ndal - pühapäeval. Sai teine 2-he aastaseks. Seekord oli sünnipäeva ideeks/stiiliks autod - täpsemalt oli siis Statoili stiilikas. Ka kingitused olid erilised, nimelt oli eelnevalt külalistelt palutud kinkida midagi südamest ja isetehtud. Oi seal olid vahvlid, viineripirukad, ilus punane padi, pitsaama ja hommikumantel. Ise heegeldasin pojale auto (kujulise) nokamütsi. Idee sain siitsamast kellegi blogist, kahjuks ei mäleta kelle omast. (tavaliselt salvestan tegija nimega pildid arvuti, kuid see on millegi pärast nimeta jäänud.)

müts tuli kahjuks pojale nati suur, kuna pähe proovimise võimalus puudus, ja nüüd on lõngaga tagant kroosi tõmmatud.