Ritney blogi päevik


Ritney blogi päevik
......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..
Minust

Vanus: sündinud 1985
Asukoht: Saaremaa
Tähtkuju: Lõvi
Minu pere: Mees (1985) ja 2 poega (2007 ja 2010)
Paelub kõik uus ja huvitav!!! Siit võib eelkõige leida asju mis valmivad kiirest aga ka taaskasutust ja redisaini.

Minu nupuke






Meeldib & Ei meeldi

Mulle meeldib
olen totaalne küünalde fänn,
sõpradega jalutamas käia,
retsepti- ja käsitööraamatud ning ajakirjad




Mulle ei meeldi
viirukid, kokkamine, valetamine ja varjamine,

Arhiiv

Viimased postitused
August 2018
Detsember 2017
Juuli 2017
Mai 2017
Aprill 2017
Märts 2017
Veebruar 2017
November 2016
Oktoober 2016
August 2016
Juuli 2016
Juuni 2016
Mai 2016
Aprill 2016
Märts 2016
Veebruar 2016
Jaanuar 2016
Detsember 2015
Oktoober 2015
August 2015
Juuli 2015
Jaanuar 2015
Detsember 2014
Juuli 2014
Juuni 2014
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Jaanuar 2014
Detsember 2013
November 2013
Oktoober 2013
September 2013
August 2013
Juuli 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
August 2012
Juuli 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Juuni 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Veebruar 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
September 2010
August 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Jaanuar 2010
Detsember 2009
November 2009
Oktoober 2009
September 2009
August 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Aprill 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
Oktoober 2008
September 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008
Detsember 2007
November 2007
Oktoober 2007
September 2007
August 2007


Lingid

toidutare
pereklubi
Kullaketrajad
seebi tegu
Tarbetust tarvilikuks
Sisustus_blogi
KadakMari
Kunstikool Anne
Kodu Kauniks
IIDA käsitööblogi ja -kursused
IN Kodu
Rohelise mustrite galerii
Kodust ja aiast - sisustusblogi
Simply whites
DROPS Design - mustrid
made: tutorials - taaskasutus
I Am Momma - Hear Me Roar
Make it and love it


......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..
29 Oktoober 2010
NÜÜD KÄIN MA KOOLIS vol 1


Jälle kool, oleks keegi mulle 10 aastat tagasi ütlend, et mulle hakkab kunagi koolis käimine ja õppimine meeldima, siis ma oleksin selle inimese valju häälega välja naernud. Nüüd aga pean ma tõesti tõdema, et jah mulle meeldib koolis käia, jah mulle meeldib uusi asju õppida ja jah mulle meeldib meie klass ja õpilased kes kokku on tulnud.

Kunagi põhikoolis oli meil väga-väga kiuslik klass. Ma tõusin hommikul hirmuga üles ja ei tahtnud kohe mitte kuidagi kooli minna. Kooli tunnid venisid, aeg ei tahtnud mitte kuidagi edasi minna, vahetunnid, mis kestsid tegelikult 15 minutit näisid tunniajased. Õhtul koju minnes oleks ma nagu tapalavalt pääsenud. Nu ja selle kõige tulemusena kannatasid ka hinded väga, olid sellised tavalised koolipoisi kolmed.

Peale põhikooli läksin ma õppima Ametikooli sadulsepaks. Sealne klass, need 5 õpilast kellega enamuse 3a koos käisime ja selle kooli ning eriala lõpetasime olid vapustavad. Alustas meid 18, kuid kes leidis, et ala ei ole tema jaoks, kes leidis, et võiks ikka tööle minna ning oli ka neid kes lihtsalt ei viitsinud midagi teha ja lihtsalt koolist välja langes. Kuid meie 5-kesi olime nii kokkuhoidvad nii sõbralikud, kohe hea oli koolis käia. Ei olnud vaja end üldse kokku võtta, et kooliasjad tehtud saaks (nagu oli seda vaja põhikoolis) kõik sai kuidagi iseenesest selgeks, asjad jäid iseensest pähe. Need 3a lendasid nii ruttu. See aeg tundus nii lühike, alles oli nagu sügis, alles sai kooliteed alustatud, kuid juba oli 3a mõõdas ja kevad, juba oli koolitee lõpp. See oli veel kiirem aeg, olid eksamid, oli direktori vastuvõtt, oli kiitusega kooli lõpetamine.

Ma tundsin, et see oli minu aeg, minu aeg ärgata, minu aeg särada.

Siis tuli teadmine, et hakkaks raamatupidajaks. Nu vanaema oli omal ajal raamatupidaja, isapoolne tädi on finantside alal, emapoolne üks sugulane on raamatupidaja. Nu oleks nagu geenides või mis???

Sai mindud jällegi Ametikooli ärikorraldust õppima, eraldi raamatupidamist ei olnud ja see tundus kõige lähem eriala. Sai 2 aastat koolipinki nühitud, Sai käidud mitmetel praktikatel. Eraldi kooli kõrvalt sai võetud mitmeid raamatupidamis alaseid kursuseid. Saladuse katte all võin õelda, et sai isegi mitmel järjestikul aastal mindud kõrgkooli seda ala õppima, kuid........ Kuid ma tundsin, et see ei ole ikkagi minule.

Oi kuidas ma kadestan neid inimesi, kes kohe põhikooli lõppedes teavad kes neis saama peavad, teavad kuhu edasi õppima minna ja mida õppida.
Mina nende sekka ei kuulu. Nu ma ei tea praeguseni mida ma elult tahan, kelleks tahan saada. Võin pika nimekirjana ära tuua, mida ma teha ei taha, ja kes ma olla ei taha. Minus ei ole seda rohkem välja arenenud poolt. Mõned inimesed on head suhtlejad, nu neil kohe jutt jookseb, võõrastega suhtlevad vabalt ja igal teemal. Mõned on kunstiliselt arenenud, mõndadel on hea pea keelte peale. Teised aga on kiired, vastupidavad ja paindlikud sportlased. Nu ja on ju ka neid kellel on hea loogiline mõtlemine, kes on head keemias jne. Minul aga taolisi andeid ei ole, mis teeb selle OMA eriala valimise vägagi raskeks.

Kui aga pingsalt mõtlema hakata, siis on mul väga hästi välja tulnud teiste kopeerimine. Erinevad pildid, kirjandusest sniti võtmine jmt. Nii, et oma oskusi arendades võib minust väga hea kopeerija saada. Nu aga erialaselt ....... Loon „Mõku ja Totu“ kompanii ning hakkan teisi kopeerima. Arvan kipun arvama, et ma sellega kuigi kaugele ei jõuaks ning rikkust majja ei tooks.

Ok jutt läks juba kooli teemalt ei tea kuhu....

Peale ärikorraldust, kahe poisslapse sünnitamist ning mitmeid ebaõnnestumisi raamatupidamise valdkonnas otsustasin ma minna jälle kooli. Peast käisid läbi erinevad valdkonnad, nt: müügikorraldus, hotellindus ja isegi toitlustus. Pika mõtlemise peale aga langesid need kõik ära. Ei ole minust võõraste inimestega suhtlejat, süüa pole ma oma elus kordagi veel teinud, potte-panne ning pliiti ei kasuta kuigi hea meelega.
Mehega pika jutuajamise peale otsustasime, et ma jätan siiski kooli minemata, kasvatan kodus lapsi ja kui kunagi hea töökoha leian, mis mulle TEGELIKULT ka meeldib, siis võin ju töö kõrvalt uuesti kooli õppima minna.

Saigi nii otsustatud, et see aasta ma jälle kooliteed ei alusta. Hinges aga midagi siiski kripeldas. Nu ei andnud see otsus rahu. JA SIIS tuli ajalehete kuulutus, et avatakse RÕIVAÕMBLEMISE ERIALA, ja seda veel õhtuõppes. See oligi SEE MIDAGI. Sai ju omale selleks sünnipäevaks (suvel) õmblusmasingi kingitud.

Kooli katsetel suutsin ma isegi juba kahetseda, seda, et paberid sisse viisin. Õmblejatele oli kohti ainult 16, kuid meid oli sinna kokku tulnud peaaegu 30. Tulin katsetelt koju ja teatasin mehele, et ma ei lähe kooli, mina sinna sisse ei saa, tahtjaid oli ju nii-nii palju. Kanditaatide riietuse järgi võis aimata, et enamus nendest oli käsitööga sina peal. Nii uhked heegeldised ja kootud esemed olid paljudel seljas.

Ootasin siis tulemused ära, nädal aega paanikat minu peas. Nädala ajaga suutsin kokku mõelda juba tuhat plussi miks on hea kui ma kooli sisse ei saa ja tuhat miinust mis on siis kui sisse saan – seda ikka enda rahustamiseks, kui tõesti ei peaks kooli saama.
Uskuge või mitte minu nimi oli sissesaajate nimekirjas. Kusjuures ma kontrollisin 3 korda, et kas ikka on. Kontrollisin tähthaaval oma nime üle, äkki oli keegi lihtsalt taolise nimega, või äkki oli see hoopis nende nimekiri, kes uksetaha jäid. Ei, ei olnud. Ma olingi sisse saanud..... kiire kõne kõikidele sugulastele, helistasin vist rõõmujoovastuses kõik telefonis salvestatud numbrid läbi

....... Nüüd juba kuu aega koolis käies olen ma rahul, et ikkagi proovisin. Ma olen rahul, et raamatupidamist õppima ei läinud. Ma ei oska ütelda, kas see on nüüd „see minu“ ala. Kas see on see, mida tahaksin iga päevaselt leiva teenimiseks teha, kuid võin käsi südamel ütelda, et mulle õmblemine meeldib. Mulle meeldib teha midagi oma enese kätega, meeldib katsetada ja katsetused lõpule viia. Eriti hea ja meeldiva tunde tekitab see, kui keegi minu tehtud tööd vaatab ja ütleb, et ka temale see meeldib. (Eks see väike eputamine ja kiitustele vaba olemine on lõvi tähtkujule omane)

Kui kellegil teist (kes viitsisite selle pika pika monoloogi läbi lugeda) on südames mingi kripeldus, kas siis kahtlemine milleski mida ta hetkel teeb või just see tõttu, et tegemata jätab, siis tasub oma südant kuulata. Rääkigu mõistus või teised inimesed ümberringi mis tahes, elu on liiga lühike, et tegemata jätta see, mis on südames.



Nüüd lisan mõningate tööde pildid, mis on koolis selle kuu ajaga valminud - kohustuslikud kooli tööd, hetkel veel hindamata.

Esimese tööna sai muidugi tehtud hulgi proovilapikesi. Erinevaid käsipisteid, erinevaid masinpisteid, erinevaid palistusi ja kante - oi neid kõike oli palju, rohkem kui arvata oleksin osanud.

Siis kui erinevad pisted selged, sai hakata tegema ka igasugu tooteid:


Ära pööratud servaga padjapüürid


Kihnu vardakott kinnitus pael hetkel veel panemata. Taolisi kotte on näidatud ka siinsetes blogides. Selle tootega on väga hea õppida voodri kinnitamist.


Laudlina palistus, diagonaal nurga tegemine, Tegelikul on asi hoopis lihtsam, kui välja paistab.


Nüüd aga esmaspäevaseks materjali eksamiks õppima.


22 Oktoober 2010
Ja nüüd teisele katsele....

Huvitav kui paljud on kogu teksti valmis kirjutanud ja siis saada nuppu vajutanud. Peale seda oma suureks suureks pettumuseks avastanud, et mis iganes põhjusel ei ole tekst ära salvestunud ja tuleb hakata otsast peale kirjutama. Mina kogesin seda just praegu, nu tegelikult oma paar tundi tagasi, kui siis ei viitsinud kohe jälle trükkima hakata. Hmmm, oleks ma seda uuest kirjutamist siis esimest korda pidanud tegema, oh ei. Ma ei teagi enam, kui mitu korda kogu blogi pidamise juures on nii juhtunud.

Siit on läbi käinud, et tekst tuleks algul valmis kirjutada nt wordi ja siis siia copida, kuid kuidas see vanasõna nüüd oligi, et "tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi ka enda vigadest". Eks see nii ole jah.

Aga mis pärast ma tegelikult kirjutada tahtsin ja ennem kirjutasingi, olid Soktoobri sokid. (Nüüd teen lühidalt)

Valmisid mul 2 paar sokke. Kududa sain poja esimese ilu-une ajal, mis olenevalt päevast ja poja tujudest kestab 30 minutist - 1,5 tunnini. Mainin kohe ära, et lõngadeks olid kodused tagavarad, kõik 100% akryl, väga ilusate ja ergaste värvidega.

Esimeseks nr 40-41
Kasutusel olid 2 eritooni kollast.
Vardal 15 silmust, vardad ise olid jämedad (vist nr4)
Muster blogist Tintsiku näputöökroonika



Paar nr 2 jalale 28-29
Kasutatud sai rohelist, orantsi ja musta tooni.
Vardal 12 silma.
Muster - ämblikud omast peast; näopilt sai joonistatud poja ämblikmehe sokkidelt.



Ja ka kooli midagi

Kõik oma on ju alati parem kui ühiskondlikult kasutatav. Kuigi koolis on kõik õppetööks olemas, paluti meil siiski (võimaluste kohaselt) endale isiklikud töövahendid muretseda. Esimeseks oli vaja nõelapatja. Ühel kaasõpilasel oli väga ilus linasest riidest õmmeldud nõelaraamat (oli saanud kingituseks). Selline pehme raamat kuhu saab nõelad kinnitada. Kuna raamatus on kindlam nõelu kaasas tassida kui tavalise nõelapadjaga siis tegin ka endale just nõelteraamatu. Selleks sai ära kasutatud kunagi vilditud, kuid väheke sassiläinud karp, mis seisis kasutult kapinurgas. Värvus tegelikult eredad kollane ja orants peal tume lilla lõng.



..............................................................................................................................................

Seekordsed pildid on nagu nad on. Ma olen suutnud fotoaparaadi akulaadja ära kaotada. Kardan, et see on kuskil kotist välja kukkunud. Kuna uued laadjad maksavad oi oi kui palju Eesti kroone (veel - nu nii ilusad on Eesti rahatähed, ma kohe mitte ei oota neid eurosid) siis hetkel ma uut endale lubada ei saa. Seega kasutan julmalt mehe telefonil olevat kaamerat, mis paraku kvaliteediga just ei hiilga.
............................................................................................................................................

Luban, et varsti näete ka koolitöid!

Päikest




......
....
...
..
..
..
......
....
...
..
..
..

Minu õpetused



Teeme koos



Teeme piparkoogimaja 2008

Aegumatud projektid



Kullaketrajate projekte


Kevadpakk Tähtkujupakk Sõbrapäevapakk 300gr talvesooja

Külastatud...

283836 korda külastatud...



free counters