november - must ja hall nagu pimedus ja pori


Minu must-halliks tööks sai õmmeldud kleidike, päris pimedust ja pori ta küll ei meenuta aga meie Eestimaa talve küll - kord selline ilus valge lumine, järgmine hetk sajab vihma ja teed on porised ja mustad





Sama lõike järgi sai õmmeldud ka see pruun velvet kleit. Lõige Ottobre 4/2014 nr 10, pikkusele 98cm, seekord sai kleit endale ka voodri. Kangad kõik kodused jäägid.

Täna said lõpuks tehtud ka nooremale pojale padjapüürid selle komplekti juurde.



Päikest!

Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi.

Eestis kujunes kadripäev 16. sajandil, kui muinasaegse usundi hingedeaja rituaalid ja tütarde initsiatsiooniriitused segunesid ristiusu püha Katariina mälestuspäeva ehk kadripäevaga. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.

Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus ("püha") ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.

Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.

Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne (ka vanasõna ütleb: Mart on üle maa, Kadri üle karja). Tüüpiline kadrirituaal nägi välja järgnev: mandri-Eestis kadripäeval aga mõnel pool ka kadripäevale eelneval hanipäeval ehk kadrilaupäeval mindi maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale käima. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi, pritsiti vett ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu.
Info Kadripäeva kohta Vikipeediast



Pluusi lõige pärineb Ottobre ajakirjast 4/2013, mudel 29, mida muutsin vastavalt oma vajadustele - pluus pidi mahtuma pojale jope peale ning varrukateks said vanad poolpitskardinad.

Minul käis kadriks noorem poiss oma lasteaia rühmaga. Poodi vana kardina järgi minnes soovisin küll valget saada, kuid poes hakkas silma üks helesinine poolpitskardin, mis sai ka koju toodud, teine kangas kodustest varudest - helesinine sobib poisile vast paremini ka. Lisaks jäi silma ka üks hall kübar, mida sai kodus väheke tuunitud, ühe (kunagi hundi sabaks ostetud) karvaga.

Plaanis oli algul teha kleit, kuid aja puudusel said valmis pluus ja seelik (õmblesin eelmise päeva hilisõhtul ning masinat enam kasutada ei saanud).

Pildil vanem poiss riietust proovimas.





Päikest!