Kõigepealt üks väga kurb tuhkatriinu, kes on juba kuid lõngakastis oodanud oma aega, millal kuri kasuema viitsib tuhkatriinule printsessi välimuse anda, et too saaks ka printsi korraldatud ballile minna. Ehk pikalt-pikalt tärgeldamist oodanud linik sai lõpuks (pva ja vee seguga) tärgeldatud.
Väike punase mütsi ja valge ballikleidiga tuhkatriinu siis ise kah:

Seejärel said valmis ka pikalt-pikalt lõpetamist oodanud käpikud, nimelt oma vanad käpikud suutsin ära lõpetada palke koorides ja et käed talvel ära ei külmuks, siis hakkasin omale uusi tegema. Poole tegemise pealt leidsin kapist nahk kindad ja käpikud jäidki paremaid aegu ootama, nüüd vist tulidki need paremad ajad (vähamalt käpikute jaoks), minu käpikud on valmis.

Ja lõpuks minu tänane tegemine, nu mis tänane, sellegagi hakkasin juba oma nädal tagasi pihta. Nimelt olin ma pannud ennast kirja poekoti tegemisse. Eelmisel nädalavahetusel hakkasingi suure tööga pihta, kasutatud sai mehe vanu velvetpükse ja enda vanu teksapükse. Poole tegemise peal avastasin, et ma olin kiiruga koti pealmise ava ja külje sassi ajanud (nüüd siis avanevad taskud, mis koti peale õmmeldud, küljepeale). Minul tuju nullis, ei ole aega harutama hakata (poja jonnis kah juba kõrval, et tahab õue), suutsin siis pojale natuke tegevust leida, endagi maha rahustada ja hakkain kotile voodrit sisse õmblema, vooder paigas, selgus, et seegi komplikatsioonidega, nimelt olin voodri kotile sisse pannud pahupidi (õmblused jäid koti sisse näha).... ja nii see kott tol päeval nurka lendaski. Leidsin, et parem on tõesti pojaga õue minna ja end natuke maandada.
Täna kui mees ja laps maal, siis võtsin oma koti jälle kätte, taskud ja vooder jäid nii nagu oli, kuid lõpetasin koti kenasti ära, andsin väljastpoole kena välimuse ja kinnitasin kotile sandad.
Minu väga kerge ja lihtne projekt "POEKOTT" ei osutunudki niivõrd lihtsaks kui algul arvasin aga nüüd võin ametlikult tõdeda MINU KOTT ON KAH VALMIS (ja kukkus enda arust päris armas välja)!

ühe küljepeal on velvetist sõlme (lipsu) moodi ribad

