Lamp lamp lamp ja jälle lamp

Rügame jätkuvalt väikeste sammudega terviku poole. Mehel oli jaanipäeva nädal töölt vabaks antud ning siis saime selle aja kenasti maja kallal nokitseda - tulemus on koheselt ka silmaga nähtav, olgu väljas päev või öö. Me saime omale valguse majja.

Intregreeritavad kohtvalgustid said endale koha laudade sees laetala-palkide vahele.

Kööginurk oma lampidega


Elutoa lambid


Idee sai salvestatud endale kunagi kuskilt kodusisustes ajakirjast.

Meie pere käimised ja tegemised on viimasel ajal kulgenud kõik ühte teed pidi. Hommikul vara linna, kes tööle, kes lasteaeda, kes mamma (minu vanaema) juurde edasi magama. Päevased tegemised kulgevad oma radapidi ja õhtul kui kell kukub, korjab mees kõik oma pudinad uuesti autopeale - poja toob ära lasteaiast ja meid pesamunaga mamma juurest.

Kiire käik kas ehitus- või toidupoest läbi ja suund maale. Mitte sinna kust hommikul välja sai tuldud vaid sedapuhku Haeska. Meie OMA kodumaja peale. On teine juba tublisti edenenud.

Täna julgen siis ära näidata ka selle, millest kõik alguse sai. Milline see ehitus-eelne väljanägemine oli...

...nu oli ikka tõeline sealaut.....
maa inimesed ütleks selle peale külmalt: "laut nagu laut ikka".


Vahepealseid ehitus ettappe olen juba eelnevalt kiirkorras näidanud. Tööd oli palju. Oli nii lammutamist, koristamist kui ka ehitust. Ausalt üteldes teistkorda vist seda kõike ette ei võtaks ja teha ei viitsiks. Kusjuures mees ja äiapapa üritasid mulle korduvalt selgeks teha, et lihtsam on lüüa uue maja karkass püsti kui seda lauta korrastama hakata. Nu aga kas ma neid siis uskusin ja kuulasin??? .....oh ei, muidugi mitte.... naised ju need kõikse targemad, eriti just ehituse vallas

vahepealsed etapi pildid uuesti:
1, 2, 3.

Nüüd on asi juba laudast kauge. Täitsa maja ilme on teine juba võtnud. Saime valatud uue põranda (kohal käis suur-suur seguauto), paigaldatud on elektrijuhtmed ja vee- ning kanalisatsiooni torud (nägime pojaga ära roomik ekskavaatori) ja oh imet - wc-dussiruum ja köögi-nurk on juba ära tuntavad.

Eile pani mees dussiruumi lambid lakke (esialgu küll ajutiselt), neid põlema pannes tuli kergendus ohe üle huulte. OEH - jälle üks suur töö tehtud, OEH -jälle samm OMA KODU suunas astutud.


Naelte kopsimine, saagimised, puurimised lastega jagelemised kestavad tavaliselt õhtu tundideni välja. 22-23 ajal kupatame poisid uuesti autosse ning sõidame sinna, kust meie reis hommikul hakkas. kohale jõudes viime oma 2 väsinud tibu voodi end välja puhkama, seades end nende kõrvale, et hommikul jälle sama teekond ette võtta, ikka sammukese edasi oma kodu valmimiseni.

Seetõttu ma kaldun arvama, et suvel väga palju te seda "õiget" käsitööd siit blogist ei leia. Nu seda heegelnõela või varrastega tehtut. Aga on ju saagimine ja kruviminegi oma ette käsitöö liik.

Mõtlesin, et kas näitan või mitte .... aga näitan ikka. Meie tulevase sööginurga aknast avanev vaade. Ei ole me lambaid laudast välja ajanud. Need meie naabrionu omad (kusjuures neid on palju), väga uudishimulikud.



Päikest, kuni järgmise korrani.