
Leidsin vanast talumajast ühe laheda riiuli, millele tahtsin väikse uuenduskuuri teha, et siis köögis maitseaine riiulina kasutusele võtta. Ootas ta siis nukralt oma aega seal samas vanamaja seinapeal.
Nüüd uue aastaga, uue projektiga tuligi see kaua oodatud aeg. Kui ma lugesin selle aasta projekti märksõnu, teadsin kohe, et nüüd ongi selle riiuli uue elu algus. Milline ta täpselt välja hakkab nägema, selgus kõik töö käigus.
Tõin riiuli tuppa ja pesin alustuseks puhtaks.

Kui olin esmase lihvimise ära teinud jäi riiul nii armsalt sigri-migriline, kahjuks ma sellest etapist pilti ei teinud.
K-rautast ostsin valge värvi, laki ja päikese shablooni, ühest realiseerimiskeskusest sain suure mummuga kaelakee. Mõte oli joonistada ühe riiuli avasse punane päike ja alla rippu panna see mummu. Kui aga seda päikest sinna paigutasin, siis see ei sobinud kuidagi. See järel asusin otsima jaapani hieroglüüfe ja nende tähendusi. Jaapani märke oli igasuguseid aga tähenduste leidmine oli raske. Sobiva leidmisel tuli kõige keerulisem moment, selle joonistamine riiulile.
Siinkohal sai tehtud ka üks suurim viga, nimelt joonistasin need sinna guass värviga, mis aga üle lakkimisel laiali läks. Seega on minu jaapani märgid sellised karvased.

- jahmatavalt valge - kohe nii valge, et minu kööki maitseaine riiuliks ta enam ei sobinudki, sai pandud teisele korrusele trepi ülesse (nö ilupildiks).
- jaburalt keeruline ja jaapanipäraselt võõraks osutusid jaapani märkide joonistamine ja nende üle lakkimine.
- jooneliseks-triibuliseks sai valitud armas punase-mustaga liblikas seda mummut lennutama ja ühte auku varjama.
Päikest!