Alustades Algusest

...juba nädal tagasi...

Suuremale poisile olin eelnevatel aastatel kaelussalle heegeldanud ja kudunud. Väiksem on siiani saanud läbi ilma sallita. Nüüdseks on ka väiksemale pojale kael tulnud ning vajadus on tekkinud salli järele. Kevadet ei tule vist nii pea, seega seda salli aega peaks sel talvel ikka üksjagu veel ees olema.

Mõtlesin, et teeks seekord teisiti. Ei viitsi heegeldada ja ammugi mitte kududa. Nu viimasel ajal on tõeline laiskuse uss naha vahele pugenud. Silme ees jooksid fliisist õmmeldud ning ees lukuga sall-kraed.

Materjali otsingul leidsin kasutatud riietepoe uksetagant väga ilusa tumesinise ja helesinisega fliis-pusa - puhta tasuta ära anda. Juurde ostsin veel 1 rulli niiti ning 2 sinist lukku ja kogu kulu sallide tegemiseks tuli mul alla 20 krooni. Proovisin otsida poest taolisi salle ka, et näha oma kokkuhoidu, kuid paraku ei suutnud kaubandusest leida mitte ühtegi sall-kraed. Kõik olid tavalised soolikad.

Kuna poisse on mul kaks, siis tuli salle ka õmmelda kaks. Alustasin suurema poisi sallist. Hea on, et alustasin, kui valmis sain, pidin tõdema, et suurem seda küll endale ei saa. Nu ei mahtunud lihtsalt pähe. Natuke harutamist, natuke lõikamist, natuke uuesti õmblemist ja esimese salli sai endale hoopis väiksem poja. Teise tegin siis suurema ning natuke teise stiiliga ja sai suuremgi endale uue sall-krae.

1.


2.



... eile, lõpuks....

Nu kohe pean teilegi näitama ja keksima oma uue saagiga, mees mul muidugi ei arvanud sellest midagi.

Mõni aeg tagasi klassiõde näitas ilusaid lille piltidega Suva sokke. Praak sokke. Sokke mis on mõeldud ära viskamiseks või katkilõikamiseks ning mil iganes viisil soki materjali ära kasutamiseks. Uuris siis kas on meilgi huvi nende praak sokkide vastu (meil koolis hetkel taaskasutus tunnid nii, et väga teema kohane), et tal on tuttav kellel on seda materjali väga palju ja ta on nõus meilegi jagama.

Ootasime mis me ootasime ja lõpuks eile tuligi naisterahvas koos oma mees saatjaga meile kooli. Kaasas olid siis 4-5 suurt, väga suurt kotti nende praak sokkidega. Küll arutati mis neist sokkidest saada võiks. Juttudestt käisid läbi kätised, õpetati veel kuidas saab otsad ilusaks heegeldada.
Nu mõtlesin minagi, et võiks ju ühed kätised proovida ja nu tellisin eurorahakoti rauad, nii, et sinnagi on materjali vaja. Ja tulin lõpuks koju sellise saagiga:


ülemisel pildil on paarid koos, alumisel on ainult üksikud, kuid ilusate piltidega.

Täna siis istusin masina taga ja õmblesin. Õmblesin nendest endale 2-hed põlvikud ja 5 paari sokke, lisaks 1 paari sokke suuremale pojale. Ülejäänud materjali üritan millalgi hiljem ära realiseerida.

... Täna....

Kui juba olin masina taha saanud, siis võtsin end kätte ning õmblesin ära ka oma jaanuari töö.

Plaane oli palju, üks huvitavam kui teine, kuid seda va iseloomu oma plaanide teostamiseks ei olnud. Laiskus sai pahatihti võitu (nu ja see tuba, kus õmblusmasin on, on nii kulamuse külm, et mitte ei taha seal kaua istuda). Täna aga tuli see töö lihtsalt ära teha, kohe kohe on ju jaanuar läbi ja musta kassi esimeses kuus küll kohe kuidagi ei tahaks.

Töö võib liigitada säästu teema ja taaskasutuse alla. Kangas sai küll ostetud just selle töö tegemiseks, kuid juba ammu enne jõule. Jõulude ajal oli kangas isegi juba kasutusel. Kuidas see lause oligi, et kingsepal ei ole ka tihti kingi, või midagi sellist.

Nu ja kui kaugel need järgmised jõulud enam ikka on, eks ju.

Nüüd võin ametlikult esitada oma uut jõulu laudlina - diagonaal nurk ja puha.



Nüüd võib julgelt juba veebruar tulla.

€ MÜNDIKOTID


Koolis erinevaid lapitöö käsitsitehnikaid õppides sai meisterdatud nii mõnigi proovilapp. Õpetaja palus, et me nendest tööproovidest ka midagi valmistame.

Minu tööproovid said enamus € mündikottideks kuid võib kasutada ka väikese kosmeetikakotina.


Ühel poolel lillemotiiv tehnikas - vanaema lilleaed
Teine pool kikilipsu tehnikas.



Ülemine, pingviiniga kotike on tehtud õmblusmasinaga - Grazy e hullu teki meetodil. Antud kotike läks samal õhtul, mil ta valmis sai, sünnipäeva kingituseks minu sõbrannale.
Alumine kotike on samas tehnikas, kuid käsitsi kokku traageldatud ning erinevaid tikkimis tehnikaid kasutatud kaunistamiseks. Leida võib sealt aedpistet, varesejalapisteid ning talumehe särgiõmblus pisteid.



Kõigil kolmel kotil on sees ka taskud, nt kaartide hoiustamiseks. Kinnitusteks on kõigil kotikesel kärts kinnised.

Lõpetuseks väike nõelapadi - katedraali akna meetodil valmistatud.


värvid ei ole just kõige paremad. Taust võiks olla ühevärviline ning akna ruudud siis samas toonis mingi väga ilusa ja efekti andva kangaga.

Viimasel pildil siis näha ka minu kulla kallis õmblusmasin. Olin õmblusasinast pikka-pikka aega unistanud, lõpuks oma 25-ndaks sünnipäevaks kikisin endale ise masina.

Oi kui palju häid projekte on hetkel käimas. Üks parem ja haaravam kui teine. Kuna mina aga panin end kirja aasta projekti HUBANE KODU, siis hoidsin end vägisi tagasi teistest projektidest. Kartes, et muidu võib tulla kõikidesse projektidesse mustad kassid - aja puudusest.

Üks õhtu aga pesumasinast pesu välja võttes ning nöörile ripudades märkasin, kui ära kulunud on meie padjapüürid. Teades, et mul peaks mingit kangast toanurgas kilekotis olema - natuke tuulamist ja otsimist, nu oligi - natuke. Tuli õmmelda kahest kangast kokku.

Natuke mõtlemist ja meenutusi, et mismoodi see ära keeratud äärega püüri õmmeldi ... ning valmisid talv&suvi padjapüürid.

Kui püürid valmis said, siis järgmise sammuna registreerisin end kohe sellesse projekti ära




Oi kui mõnus nüüd magada on.

Hubase kodu jaoks pean veel midagi välja mõtlema. Jaanuari kuud ju veel on omajagu.

ANDRIAN-DAGMARILE

Ema tellis minult ühele oma lapse-lapsele mängu-arenemis-õppimis teki.

Nimelt minu väikesel õel, nu mis nii väike ta enam on - oma 20-ndates juba - täitsa suur tüdruk juba teine. Aga ... minu väikesel õel (minu jaoks on ju ikka väike õde, suuremat õde mul lihtsalt ei ole) on 2 aastane poja. Pojaga kahjuks on väheke täbarad lood ning ta on meil pime ja ei taha kuidagi moodi areneda. Kunagi oma 2 aastat tagasi kirjutasin ma temast siin blogis ka.

Seega mängu-arenemis tekikest oleks talle väga väga vaja.

Ema andis mulle A-D-ri vana õhukese fliisteki, oli teine selline ühevärviline ja tikitud lendava südamega.


Palus, et ma sinna peale midagi õmbleksin. Et võiks olla erinevaid materjale ja tekstiile. Kohe jooksis mõtetest läbi puu. Puu, ma isegi ei tea miks, aga puu pidi ilmtingimata sinna tekipeale saama. Puu on ju tugev ja sitke ja peab vastu iga ilmaga ning igas olukorras. Kui puu tekil oli, siis arenesid mõtted juba tegemise käigus edasi.


Puu otsa lendas linnuke. Linnuke on tekilt eemaldatav, kinnitatud kärtsuga. Linnukese kõhtu sai peidetud riisiga täidetud üllatusmuna ümbris. Puu otsas kasvavad pihlamarjad, oi kuidas linnukestele pihlakad meeldivad. Et A-D ka marjadest aimu saaks, õmblesin puuotsa nööbid.


Pihlakad kohe tõmbavad linde kohale.


Poja aga istub. viimaste andmete järgi. kõrge palavikuga toas. Et toas väga igav ei hakkaks, siis saab ta teha kiisule pai ning kiisuga juttu ajada. Ukse krabiseb lahti tehes, on teine vist õlitamata jäänud pikalt.


Kui poja haigusest taastub, ning millalgi kevad saabub, siis hakkavad õitsema lilled. Tibu seda ilu kahjuks ise ei näe, küll aga saab katsuda ja nuusutada. Lill on sammuti eemaldatav teki küljest, lille südamikus makaronidega täidetud üllatusmuna ümbris.

Lisaks jooksis teki peale ka hiirepoiss (nu, et need ka ikka igale poole ronivad) ja oi ka liblikas on tekile lennanud, on vist juba kevade lõhna väljas tunda. Soovime üheskoos, et see pime ja külm talv kiiremini läbi saaks ning tibu ise õues kõike seda omal kätel ja jaldadel tunda ning katsuda saaks.

Tekk ise , ma loodan, et A-D ning tema emme ja vanaema tehtuga rahule jäävad.
Loodan kogu südamest, et see aitab natukenegi kaasa tibu arengule ning õppimisele.



Palju palju edu, ning kordaminekuid uuel aastal pisike. Kõikide mõtted on sinuga.