Nüüd vist võin küll häbi pärast suisa maa alla vajuda. Ma olen omadega käsitöiselt alles septembri kuus.



Oma vabanduseks võin väita, et septembri tööd hakkasin ma tegema täitsa õigel ajal ja ma tegin seda kuni siiamaani.... njah.

Et mis ma siis nii vägevat tegin, tahate teada, jah???

Siinkohal ma vajukski häbi pärast maa-alla. Kõik need kuud kudusin mina endale sokke. Nu eks ikka sädeluse sillerdades, sügisvärvides ja ülimalt sooja südamega - käiku läksid kõik sügisetoonides kodusolevad lõngakeralõpud.



Oeh, kool on minu ajast ikka enamuse võtnud, ja eks ta siin detsembris ja jaanuaris võtab veelgi. Eks tuleb jõuluvanalt soovida endale rohkem vaba aega (aga seda ma ei soovi, kuna eelnevad kaks korda, kus ma seda soovinud olen, on see natuke jamalt välja kukkunud), seega rühime aga edasi.

Mis sest, et aegajalt on tunne selline:



Päikest!