Võtan siis oma käsitöö aasta (2007) kokku - enne uue aastanumbri saabumist:

AUGUST
Blogindusega tegin ma algust 22 august, mil sai näidatud oma pojale heegeldatud vankritekki (millegi pärast enam pilti ei näe).
Esimene projekt millest ma osa võtsin oli mille raames valmis ehtekomplekt õele.

SEPTEMBER
Emale sünnipäevaks sall;
Pojale kraesall;
Emale salli kõrvale kindad ja minule kätised;

OKTOOBER
Sain valmis pojale vesti ja
endale ning jõuluvana kingipakki pajalapid

NOVEMBER
Isadepäevaks tegime pojaga issile taldriku ja tassi;
Sai projekti käigus valmis meisterdatud hunniku sokke ja kindaid;
raames valmis kalender ning sai joonistatud taldrikutele;
ning lõpetuseks selles kuus heegeldasin pojale katkiste papude asemele uued

DETSEMBER
Jõulukuus sai enim rõhku pandud kingitustele, kuid valmis ka muud:
esimesena raames kaua tehtud kaunikene minu hõlmik pluus;
Esimene katsetus seepide vallas ja teine katsetus;
Jõuluvana kingikotti kaelkirjak ning zebra;
Magusa projekti raames sai ehitatud maamajake ja sinna juurde kuuluv välikäimla;
Kullaketrajate vahetuse käigus valmisid minu poolt heegeldatud valged lukuga käpikud;

HEAD UUT AASTAT!!!

Nu nii, jõulud möödas (kingid jagatud) ja aastavahetus veel ees. Vahepeal ei viitsi vist küll midagi käsitööalast ette võtta. Kahju oli ainult, et selle aasta jõulud nii mustad olid nu oleks ju võinud natikegi neid va helbeid taevast ju tulla, kuid pole hullu.

Enamus kinke oli mul see aasta poest muretsetud, nu tegelt kui aus olla siis ei teinudki midagi erilist (yskist sai muretsetud väikesed jõulu tassid - sinna sisse küpsised, millele ma siis poe glasuuriga jutid peale tegin), ainult nendele kõige pisematele tegin siis ise midagi. 5 detsembri blogist võisite näha juba kaelkirjakut (läks sõbranna aastasele pojale), täna üritan näidata zebra - õpetus samast kohast kust kaelkirjaku omagi (selle leidis oma pakist minu elukaaslase õe 1,5a poeg) ning veel oli triibuline kellukesega kiisu (mis rändas minu tädi 4k pojale - sellest näitan pilti millalgi hiljem, kuna kiisust pilt mul Tallinna arvutis, kuid ise hetkel Saaremaal)

Ootasin ja ootasin enda pakki, viimastel päevadel saigi ainult postkasti vahet joostud. Isegi mehe tahtsin sinna kallale öösel enne magama minekut saata, ta ei olnud nõus minema. Eile mehe esimene küsimus töölt koju jõudes oli, mitu korda sa siis täna postkasti piilumas käisid .
Täna siis võtsin telefoni ja helistasin postkontori (algul valesse, sealt suunati edasi). Telefoni teel sain teada, et eile oligi minule pakk tulnud, et võtku ma kaasa isikuttõendav dokument ja tulgu Linnamäe tee 61 oma pakile järgi.
Panin siis kiiruga väikemehele riided selga ja postkontori poole ajama. Sinna jõudes oli ruum rahvast täis ning pidin pea pooltundi sabas seisma. Kui lõpuks ainult üks inimene minu ees veel seisis siis hakkas postkontori klienditeenindaja minuga rääkima vene keeles (ma ei mõista seda keelt ja aru nagu tuhkagi ei saanud). Nu tuli siis välja, et mina olen tal viimane, kelle vastu võtab, ja ütlegu ma teistle enda selja taga, et nad järjekorda vahetaks - mis peale minu taga olev naine väga vihaseks sai.
Järg siis minul, andsin oma andmed sooviga pakk saada. Tädi otsis arvutist, otsis teist ja kolmandatki korda ning teatas, et mulle ei ole mingit pakki. Ma olin nii kurb, et kuidas ei ole, telefonis ju üteldi, et oli. Tädi käis taga laos otsimas, tuli tagasi tühjade kätega (ma olin juba lootust kaotamas) istus tema siis arvuti ning lasi mingi paberi seal välja ja palus mul see ära täita. Panin sinnagi oma andmed kirja, tädi võttis selle paberi ja läks uuesti taha ruumi. Natuke oli seal ning väljus suure Yves Rocher´i karbiga. Ma sain siiski oma paki.
Koduni ma oodata ei mallanud, harutasin seda koduteel vankripeal lahti. Oi mis ma kõik sain, nii lahe. Terve tee oli mul suu kõrvuni, süda rahul ja hing õnnelik. Arvatavasti vaatasid paljud vastutulevad inimesed, et ma mingi hull kuskilt lahti pääsenud. Kindlasti mõtlesid, et kutsuvad mulle politsei või hullumaja mehed selle valge pluusiga järgi, kuid koju ma jõudsin.

Nüüd siis ka mõned pildid, sellest vapustavast pakist. Nagu näha võite arvas poja, et temal on ka sealt mõndagi vaja.



Pakis oli: lõngakera, heegelniit, puidust mummud, shokolaadist ingel, väike teepakk, kakao jook, pärlitest tehtud konn, kindad (hästi pehmest ja mõnusast lõngast) ning jõuluvana ja ga kaart.

Suured tänud Elina´le nii armsa ja toreda paki eest.

Kuna minu saadetud pakk tundub kenasti kohale jõudnud olevat, siis avaldan ka selle sisu. Pakki sai pandud 300g talvesooja, midagi seest, väljast ja hingele.

Minu poolne väljendus siis selline:
Joomiseks/söömiseks teepakk ja pulgakomm;
Hingele, kui nukrus peale peaks tulema pimedal ajal, saab põletada kolme küünalt;
Käsitöö alaselt valge lõng ning end tehtud asjadest käpikud (saaja sooviks olid käpikud või õlgadele midagi).

Hetkel näitangi ainult käpikutest pilti, kuna kogu pakist pilti ei ole. Saajaks oli Inx ning tema poolne pilt ja jutt kogu pakist.

Eile viltisin veel 2 seepi, seekord oli tulemus vast parem. Värvid on samad mis kahel esimesel, kuna kodus ei ole paraku muud villa.



Te ju kõik teate, et vanades talumajades ei ole sees mugavusi, nagu wc ja vannituba. Seega sai minu vana, kokku kukkuv ja kapitaalremonti vajav talu endale ka sarnases olukorras välikäimla. Näeb valja täpselt nagu minu isa juures maal olev käimla astud uksest sisse ja on tunne, et lendad koos majakesega kummuli, uks ei liigu ja tuul puhub nii, et hoia kinni, et ära ei lenda.

Minu esimene arglik katsetus, olen kindel, et see ei jää mitte viimaseks. Kas aga järgmine maja kerkib veel selle aasta jõuludel on vägagi küsitav.

Mõista mõista mis/kes see on ...
... valminud on ta kolmest erinevast lõngast. Esimene (oranz) on Novita Julia; teine (hall -peaks olema ka tegelt oranz, kuid see sai kahjuks otsa ning võtsin siis halli) on Novita Helen; kolmas (must) on pärit kodustest varadest, seega nime kahjuks ei tea. Heegelnõel nr 2,5 ja lõnga nõel (otste peitmiseks ja silmade ning ringide tikkimiseks). Õpetus pärit raamatust -Heegeldised beebidele ja mudilastele- lk 92-95. Raamat kirjutatud Betty Barden´i poolt.
(Suurusest ka siis nati - sabast maani u 10cm, pealaelt maani u 20cm. Keha laius sabast kaela alumise nurgani u 12 cm.)

Peaks minema jõuluvana kingikotti, kui päkapikud lõpuks ühisele kokkuleppele jõuavad, kes nendest paljudest lastest just teda vajab.

Kõik viltisid seepe, nu ei saa ju mina proovimata jätta. Käisin eile Jõuluturul ja sealt tõin endale kollase ja oranzi villa, prismast tõin majapidamisseebi ja 2 lasteseepi ning kodus lukustasin end vannituppa koos veekeetjaga ja hakkasin nühkima. Nu öeldakse, et esimene vasikas läheb ikka aja taha, ma siis loen oma 2 seepi selleks esimeseks vasikaks ja luban, et proovin veel ja veel ja veel niikaua kuni lõpuks välja tuleb. Kui asi lõpuks selgeks saab, siis ei jäta ka seda mitte katki, nu nii lahe tegevus oli. Minu seebid jäid siis nati karvased, ja pealmine villakiht (mis sai pandud ilupärast, ei tahtnud alumise külge jääda ning nurgad jäid väga läbi kumama, ühel seebil üks nurk isegi täitsa paljas villast, suutsin sealt villa ära nühkida aga tagasi ei saanudki enam.

Harjutamine teeb aga meistriks, nii, et ei tohi alla anda.



Fotokas ei taha enam mitte pildistada, näitab ainult musta ekraani või kui teebki mõne pildi siis väga uduse ja joonelise. Loodan, et natukenegi on midagi aru saada.

Ma olen enda üle nii-nii uhke, nimelt kõik minu pooleli olevad asjad on nüüdseks peaaegu valmis. Peaaegu sellepärast, et paaril asjal on vaja ära peita lõngaotsad aga see selline nipet-näpet tegevus, mida nu mitte ei viitsi kohe teha.



Esiteks näitan oma hõlmadega pluusi (e hõlmikut), miks ma ütlesin, et hõlmadega pluusi, seda kuna nu see mis mina tegin, ei ole üldse selline mis siin heegeldame hõlmikut projektis juba näha olete saanud. Kuid just selle projekti käigus on see hõlmadega pluus valminud.



Teiseks sain valmis oma Kullaketrajate vahetus projekti paki - 300g talvesooja. Nimelt see pakk pidi olema umbes täpselt 300g raske (+-10g). Pakis pidi olema: midagi väljast, midagi seest ja midagi hingele. Seda mis sai pakki käsitöö vallast, näitan siis kui pakk juba saajal käes on, seega tuleb natuke veel oodata.

Nüüd võib rahus juba mõne väiksema projekti enda jaoks käivitada, et ikka enne uut aastat valmis saada. Ei tohi ju jätta poolikuid asju uude aastasse.

Meid pojaga kutsuti sünnipäevale, kutsuja saab 1aastaseks. Ma nuputasin ja nuputasin, et mida küll talle sünnaks teha või osta (oleks tahtnud väga midagi ise teha). Ja minu poja, kel vanust kõigest 9kuud, leidis väga kena lahenduse ja väljapääsu, nimelt tema otsustas nüüd haigeks jääda ja me ei saagi sünnipäevale minna. Kahjuks ei ole lootust ka, et poja selleks ajaks terveks saaks ja kui saabki, ei saa me sünnale enam ikkagi. Sünnipäev nimelt toimub Saaremaal Kuressaares meie aga oleme hetkel Tallinnas, nii, et kui ta ka terveks saaks, siis ei raatsi ma temaga ikkagi nüüd sellist pikka reisi ette võtta.