Niisiis. Jauran oma heegeldatud lapikestega edasi.
Nädalapäevad tagasi tabas mind teadmine, et kõik need lapikesed tahavad tulevikus viimistlemist. Samas ei suuda ma end ette kujutada kogu seda massi kunagi nööpnõeltega kinnitamas.
Sestap sai abikaasa käsu tuua töö juurest koju üks vineerpuidust plaat. No, midagi ta tõi kah. Käib kah, nagu öeldakse.

Esmalt läks vaja joonlauda ja harilikku pliiatsit. Siis vedisin plaadile vajaliku suurusega ruudukesed.
Seejärel toksisin haamriga sisse naelad (loodetavasti ei hakka need roostetama!). No ja seejärel venitasingi "esimesed pääsukesed" naelte otsa ning pihustiga pritsisin märjaks.
Eks näis, kuidas lõpuks välja tuleb. Minu jaoks igatahes lihtsam, kui nööpnõeltega mässata.








Nagu näha, õnnestus mul vahepeal ka valesti mõõta