Boolero (aga mitte Raveli)
Katsetasin siis selle boolero tegemist, mille mustrit Sniff lahkelt jagas ning mis Heegeldame koos teemas juba paljudel ammu valmis. Ei teagi, mis eesmärk mul sellega oli. Iseenesest ma eriti selliseid peeneid rõivaesemeid ei kanna. Enamasti käin maitsetute kampsunitega , sest olen hirmus külmavares. Ja kui inimesele pole maitsemeelt antud, siis ta käibki maitsetult
No igatahes valmis ma ta tegin, kuigi vahepeal olin täiesti kindlal arvamisel, et saan ühe padjakatte olematusse tulevasse maakodusse. Kuivõrd pildistamiseks kedagi appi võtta ei olnud, siis pidin oma jõududega läbi ajama. Enam kui 20-st klõpsust on 2 kõige kõlbulikumat siis ka siia väljanäitusele pandud.
Heegelnõel oli nr 2,
materjaliks miski puuvillane lõng, mis paksuselt sarnane Caprile, kuid on veidi pehmem ning läiget vähem.
Mustrist jätsin ära viimase rea, muidu oleks see rõivaese lihtsalt liiga suur tulnud. Nüüd tuli ühe motiivi suuruseks kuskil 16-17 cm.


Kui teistkorda veel teeksin, siis eelviimasel real teeksin mõnes kohas õhksilmuseid vähem. Samuti jätaksin motiivide kokkuheegeldamisel käeaukude jaoks rohkem ruumi. Kohe palju rohkem. Praegu ühendasin viimased motiivid servapidi täpselt ära, ja kuigi esialgu tundus, et käeaugu suurus on paras, võiks ta tegelikult suurem olla. Ja kindlasti oleks olnud lihtsam liiga suur käeauk paari nõelapistega väiksemaks teha, kui et nüüd hakata liiga väikest käeauku suuremaks tegema. Õnnetuseks olen osanud tükid nii kokku heegeldada, et käeaugu suurendamine tähendaks ka äärepitsi ülesharutamist. Pean siis juba rumalat plaani sinna lihtsalt käärid sisse lüüa – no nagu norrakad oma kampsunitega teevad

Sõbrapäevakaardid
Et koolides on kombeks sõbrapäevapuhul sõbrapäevapostkaste üles panna, siis on koolilapsel vaja sõbrapäevakaarte. Ja muidugi kohe hulgim.
Eelmistel aastatel oleme teinud küll lõngaga, küll salvrätiga, lisanud pärleid ja sädelust. Mõnikord lihtsalt joonistanud. Seekord olime eriti laisad.

Vaja läheb - paksemat valget ja punast paberit, liimi, kääre, printerit.


1) Esmalt kujundasin Wordis kaks väga lihtsat lehte. Ühel lehel südamed, teisel lehel kiri "Head sõbrapäeva!"







2) Seejärel asetasin printerisse värvilise paberi ning printisin paberile südamed

3) Sama paberi panin uuesti printerisse ning lasin südametega samale poolele ka kirjad.

4) Tulemuseks siis kirjadega kaetud südamed. Sellele punasele paberile lõin käärid sisse ja lõikasin südamed välja.





5) Valgest paberist lõikasin-voltisin kaardid ning südamed kleepisin peale.
Tõsi küll, minul punast paberit ei olnud. Pidin leppima miski hologrammidega hõbedasega. Seda pildistada ma muidugi ei oska, aga natuke on ikka kirjad südametel näha.

Müts - jumal teab mitmes.
Katsetasin seekord heegeldamise-kudumise segu ja noka tegemist.

Modelli näiline rahu pildil on petlik. Tegelikult oli ta lotu pähetõmbamisest ja pildi tegemisest üsna häiritud. Nii, et need kaks ongi ainukesed pildid.
Esimesed 5 rida heegeldasin heegelnõelaga nr 6, miski akrüülisegune keskmisest paksem lõng võetud topelt. Seejärel korjasin üles 68 silma ja hakkasin kuduma "mustikamustrit" ringvarrastel nr 4,5 (suuremaid mul lihtsalt polnud). Kuna muster oli mu jaoks uus, siis õnnestus mul esimese 4 reaga kudumisel 4 silma kuhugi ära kaotada. Ja nii suurte varraste puhul on see kadu muidugi silmaga märgatav. Kudumist jätkasin seega juba teades, et tuleb harutama hakata. Et aga tahtsin siiski näha, mis välja tuleb, siis tegin selle vigase mütsi siiski enam vähem lõpuni. Noka lahendasin eriti labaselt - kinnisilm, poolsammas, ühekordne sammas, hulk kahekordseid sambaid, ühekordne, poolsammas, kinnisilm. Kuna lõng paks ja nõel suur, siis täitsa norm suurusega nokk.


Kaarte tegime ka peatseks sõbrapäevaks.
Punane kartong Tiimarist. Hall paber seevastu oli eelmises elus ajaleht. Selliseks muutus ta pärast saumiksriga töötlemist, niisutamist, kuivatamist ja mõnede taimede lisamist. Küll trükivärv tuleb pestes halvasti maha nõudelt